Eelmine nädal kirjutasin Digitargas teemal “Kuidas Windows’i ilma Internetita uuendada?“. Täna aga võtame luubi alla Linux’i ja Mac’i, mille lood Internetti pääsemisega ei ole kiita. Mida teha?
Linux
Antud operatsioonisüsteemi kaugeks uuendamiseks sobib kõige paremini Synaptic Package Manager’i nimeline tarkvara. Tema eeliseks on Linux’i uuenduste pakkide allalaadimise võimalus ilma installeerimiseta ning nende lisamine teise arvutisse.
Ilmselt on paljud kokku puutunud probleemiga, kuidas hoida operatsioonisüsteemi värskete uuendustega kursis, kui internetiühendust parasjagu käepärast ei juhtu olema. Tõsi, päris ilma Internetita läbi ei saagi, ent ometi ei pea uuendatav arvuti ise internetiühenduses olema. Kuidas käib offline Windows’i uuendamine?
Ei saa me läbi Internetita
Kuigi meie uuendatav arvuti võib olla internetivaba, siis päris ilma välise ühenduseta uuendusi teha ei saa. Selleks tuleks ikkagi mõne teise arvutiga soovitud värskendused alla laadida ning need siis sobiva andmekandjaga üle kanda.
Milline näeks välja taskuhäälingu ja Twitteri mikstuur? Selle peale on nähtavasti pisut rohkem kui aasta tagasi mõelnud ka punt inglise noormehi, kes on valmis teinud veebi- ja mobiiliplatvormi nimega Audioboo, mille abil saab oma salvestatud mõtteid, lühiloenguid, tekste, muusikat vms veebi üsna lihtsalt ja kiirelt veebi üles laadida ning seeläbi ka sõpru ja kogu ülejäänud maailma oma tegemistega kursis hoida.
Kõige selle juures ei tohi mõistagi ühtki pala üles laadida nii, et tekiks oht minna pahuksisse seadusega. Sisuliselt on Audioboo moodne, pidevalt täienev audioarhiiv, aga samas ka sotsiaalvõrgustik, kuhu saab üles laadida kuni 5 minuti pikkuseid või kuni 50 mb-seid helifaile.
Päris 3D fotode tegemine pole täna veel kuigi odav lõbu. Selleks on vaja spetsiaalset kaamerat, mida polegi nii lihtne leida ning mille hind on päris soolane. Küll aga on võimalik luua “lihtsa” inimese 3D fotosid, mille vaatamiseks pole vaja mingit lisatehnikat. Kõigest kohe lähemalt.
Tasuta veebiteenus
Digitargale on alati meeldinud tasuta teenused ning Start3D portaal pole selles suhtes mingi erand. Ehkki teenuse kasutamiseks tuleb ennast registreerida, käib see kiiresti: valid omale nime, parooli ja sisestad meiliaadressi. Sinna saadetakse link sinu konto aktiveerimiseks.
Peale aktiveerimist suunatakse sind oma konto ankeedile, kuhu võid (aga ei pea) enda kohta lisainformatsiooni lisada. Järgmine samm viib sind juba portaali tutvustavale leheküljele. Sealtsamast saad koheselt luua ka uue albumi, et oma pildid üles laadida.
Adobe Acrobat Reader on ülimalt populaarne programm. Positiivsena saab mainida, et DeFacto standardina muudab see massiedni jõudmise lihtsamaks. Negatiivse küljena peab mainima, et programmis leidub komponente, mida kasutatakse paha- ja nuhkvara levitamiseks ja käivitamiseks Sinu arvutis.
Adobe pole suutnud muuta PDF-lugejat piisavalt turvaliseks ning on näidanud üles ükskõiksust antud tarkvara turvalisemaks muutmisel. Teisest küljest on Acrobat Reader suhteliselt kohmakas ja arvutiresurssi raiskav.
Millised on alternatiivsed PDF-lugejad?
Foxit Reader
Mõnusalt väike, kompaktne ja lihtsa kasutajaliidesega programm. Sobib kasutamiseks tänapäevaste Microsofti operatsioonisüsteemidega. Sellel on olemas enamus omadusi, mis ka Adobe Acrobat Readeril.
5. juulil aastal 2010 muutus lõpuks Eestis domeenide (ehk internetiaadresside) registreerimise ja haldamise kord. Eelmine kord kehtis aastast 1992 ning ei sobinud kuidagi Eesti kui e-riigi kuvandiga. Mis on muutunud?
Vana kord
Enne 5. juulit kehtinud kord lubas .ee lõpulisi aadresse registreerida vaid juriidilistel isikutel ehk ettevõtetel. Ning sealgi oli ühe ettevõtte kohta lubatud vaid üks aadress korraga (mõned erandid välja arvata). Eraisikud, nagu sina ja mina, said enda nimele registreerida vaid .pri.ee lõpuga aadresse.
Elioni e-pood, mis valiti ajakirja Digi poolt hiljuti üheks parimaks kohalikuks e-poeks, läbis värskenduskuuri. E-poest on sul võimalik osta nii arvuteid, telereid, kaasaskantavat digitehnikat kui ka kõiki vajalikke lisaseadmeid.
Uuendatud e-poe kujundus on varasemast selgem ja konkreetsem. Iga toote kohta saad lugeda detailset infot, võrrelda seda teistega ning arvutada kohe kalkulaatori abil, kui suur oleks kuutasu järelmaksuga ostmisel. Sisene e-poodi ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu ja saad ostu kohe ära teha.
Tutvu siit uuendatud Elioni e-poega.
Tõsisemad harrastajad peavad enda sportliku arengu hindamiseks ka treeningpäevikut. Exceli tabeli või paberpäeviku pidamine pole aga teab, mis mugav variant. Nii tõsisematele tegijatele, kui algajatele, leidub internetist kasulikke abivahendeid. Kirjutan seekord spordisõprade sotsiaalvõrgustikust HeiaHeia.com, kus saad pidada oma treeningpäevikut, teha statistikat ning jälgida, millist trenni su sõbrad teevad. Teenus on lihtne ja loogiline ning visuaalselt kena.
Tihe side teiste sotsiaalvõrgustikega
Registreerumine on lihtne, kuid mugavamgi veel on kasutada keskkonda logimiseks oma Facebooki, Twitteri või Google`i kontot ja paroole. Näiteks Facebooki abil sisse logides saad tekitada oma “trennikastikese” ka Facebooki profiilile ja postitada päevikusse tehtud kandeid oma seinale. Samas on ikkagi võimalik jätta ka info teistes sotsiaalvõrgustikes jagamata. Kuidas parajasti soov on.
Viimase aja suurema reklaamikampaania ajel teab ilmselt igaüks, millal saabub Eestisse digitaalse televisiooni ajastu. Et see kuupäev on märkamatult lähedale jõudnud, on ka Digitargal mõni soovitus ja tähelepanek sinuni tuua. Täpsemalt tuleb juttu vabalt õhus levivast digitelevisioonist.
Digitaalne televisioon
1. Digitaalne televisioon on raadiolainetega leviv televisioon. Võrreldes tavalise analoogtelevisiooniga on aga nüüd telekasse jõudev info kodeeritud digitaalseks nullide ja ühtede jadaks (ehk arvuti keelde - bittideks). Ja seda mitte suvalisel moel, vaid kasutades DVB-T standardit
Kahtlen, kas leidub aktiivsete arvutikasutajate seas inimest, kellel ei oleks mingit sorti kontoritarkvaraga tegemist olnud. Ikka ja jälle on vaja meisterdada mõni kirjutis, kasutada ära tabelarvutuse võlusid ning ehk ka teha väike ettekanne. Google Docs’ile on nüüd tekkinud tõsine konkurent - Office Web Apps, mis kuulub Microsoft’ile.
Digitark on kontoritarkvarast veebis rääkinud mitmeid kordi, näiteks “Kui sa Office’it osta ei raatsi, kirjuta dokumendid valmis internetis“, “Thinkfreega saab tekstid, tabelid, esitlused teha valmis internetis” ning sobiv lugemismaterjal on ka “Milliseid uuendusi sisaldab Microsoft Office 2010?”.
Mis on Office Web Apps?
Office Web Apps on sisuliselt seesama kontoritarkvara, mille igapäevane nimetus on Microsoft Office 2010. Ehk siis kõige värskem versioon Microsoft’i kontoritarkvara seerias. Office Web Apps on kohandatud versioon töölaua tarkvarast, mis nüüd on kolinud Internetti.
Mis on IRC, Windows Live Messenger, Google Talk, AIM, ICQ, Skype? Tegemist on interneti-suhtlusprotokollidega. Need on nagu virtuaalsed telefonid, mille abil saab suhelda kas trükkides või rääkides. 20 aastat tagasi oli see valdkond peamiselt häkkerite ja oma ala asjatundjate pärusmaa. Tänaseks on e-suhtlus osa meie igapäevaelust ning internetsuhtlus on ühiskonda tugevalt mõjutanud.
Muutunud on keelekasutus, mõnedes netikogukondades on asjassepühendamatul lausa võimatu adekvaatselt aru saada suhtlemise subjektist. Internetikeel on keeleteadlastelegi uurimisainet pakkunud - Kle kus asub trt lahedam resto?
Tänu e-suhtlusele on aset leidnud ka teistlaadi muutused - internetis suheldes tekib eraldatus ning võib areneda näilise anonüümsuse tunne.
Igasugune virtualiseerimine on arvutimaailmas hetkel kuum teema. Arvutite ja lihtsamal juhul kõvaketaste virtualiseerimise kõrval tehakse seda ka WiFi-ga. Ehkki vahepeal unustatud, on nüüd viimane seoses Windows 7-ga jälle aktuaalseks muutunud. Virtuaalne WiFi tähendab võimalust ühe adapteriga mitut võrku samaaegselt kasutada.
Ajaloost
Virtual WiFi sai alguse aastal 2002, nimetati teda tol ajal MultiNet’iks. Tegemist oli Microsoft’i uurimusprojektiga, mis kujutas endast juhtmeta võrguadapteri virtualiseerimise arhitektuuri. Maakeeli öeldes, üks WiFi kaart jagatakse virtuaalselt mitmeks erinevaks WiFi kaardiks.
Kindlasti on paljud Digitarga lugejad viimasel ajal kuulnud nutitelefonide puhul sellisest mõistest nagu Android. Millega täpsemalt tegu on, sellest järgnevas artiklis pisut lähemalt räägingi.
Lihtsustatult öeldes on Android tegelikult nutitelefonidele mõeldud operatsioonisüsteem. Umbes nii, nagu seda on teada tuntud Windows Mobile või Nokia seadmetes laialt levinud Symbian. Pisut eriliseks teeb sellesama Androidi aga see, et tegu on väga omapärase ninng hetkel kõige kiiremini leviva nutitelefonide operatsioonisüsteemiga. Seda viimast ka põhjusega.
Tänane jutt pole võibolla niivõrd Digitargalik, kui tavaliselt. Nimelt on lisaks kõikvõimalikele 3D filmidele (mida saab nii kodus kui kinos vaadata) tekkinud mängusõpradele võimalus kolmemõõtmelist maailma ka arvutis kihutades või vaenlast tulistades tunnetada.
Rääkides 3D-st, leiab Digitargast mitmeid asjasse puutuvaid artikleid: Heigo teemal ”Ülevaade 3D videoelamuse arengust” ja Marko tulevikku kiikav artikkel “Kuidas saame tajuda virtuaalreaalsust?” (teine osa siin).
Vajalik tehnika
Esimeseks tingimuseks on paraku Nvidia nimelise tootja videokaardi olemasolu sinu arvutis. Toetuse on saanud GeForce 100/200/300/400, 8. ja 9. seeria kaardid (täpsema tabeli leiad siit). See on kurb uudis kõigile Nvidia suure konkurendi ATI toodangu fännidele.
Teleritootjad ei maga ning lisavad pea iga mudeliseeriaga juurde midagi uut. Viimase aja levinumaks trendiks on saanud telerite võrgutamine – üha rohkem uusi mudeleid on võimelised oma ekraanile manama internetiavarustest pärit infot ning loomulikult on lisandunud võimalus koduvõrgus olevate arvutite failide mahamängimine.
Internet@TV , Net@TV, Viera Cast, Bravia Internet on mõned uued märksõnad, mida võib nüüd kohata uute telerite pakenditel, reklaamides ning ka kleepsudel, mis ekraani ümber kleebitakse. Tegemist ei ole mitte teleritootjatele suunatud rünnakuga Elioni poolt, sest ükski neist teleritest ei suuda ilma digiboksita digiTV näidata, vaid hoopis lisavõimalusena tootja poolt valitud veebilehti uurida ilma teleri tagant püsti tõusmata.
Tihtipeale on meil mõne ülesande täitmiseks arvutis võimalik kasutada erinevat tarkvara. Seejuures võivad ühed neist paremini sobida kui teised ning samuti olla väga erineva maksumusega (kui üldse maksab). Kuid kuidas sellised erinevaid alternatiive leida? Täna sellest lähemalt juttu tulebki.
Mida siis ikkagi mõelda alternatiivsete valikute all? Võtame ühe kiire näite tuntud Adobe Photoshop’i näol. Tegemist on professionaalidele mõeldud pilditöötlustarkvaraga, millel ka muljetavaldav hinnalipik. Samalaadne programm tasuta kannab nime Gimp. Aga veel?
Täna teen juttu virtuaalsetest rünnakutest. Kas mäletate pronksiöist Tallinna? Lendavad kivid ja pudelid, süüdatud autod, purustatud vaateaknad. Meie ühiskond oli üsna kaitsetus seisus. Sündmused olid kui kopeeritud mõnest tuntud action-filmist, puudu oli vaid John McClane.
Nali naljaks, pronksiöö polnud mingi meelelahutus, see oli tõsine mäss. Ent kaos valitses ka Eesti virtuaalsel territooriumil. Internetikeskkond allutati kellegi või millegi tahtele ja muudeti ründevahendiks.
Nii, nagu läheb sassi pikalt koristamata tuba, juhtub sama ka arvutiga. Kui varem on juttu olnud üleliigse tarkvara eemaldamisest arvutist ning üldisest failisüsteemi korrashoiust, siis täna vaatame, kuidas oma töölauda puhtana hoida.
Arvuti üldisest korrashoiust saad ülevaate, kui loed Digitarga artiklit Arvutihoolduse ABC
Organiseeritus
Oma kõige tihedamini kasutatavate programmide ja failide tarbeks on Windows’i disainitud Start menüü. Seal on võimalik viiteid valida vastavalt oma soovidele ja tahtmistele. Esile tuuakse kõige rohkem kasutatud programmid, Windows 7 lisab sellele omalt poolt võimaluse avada vastav programmi fail (nt Paint’iga jpg-pilt).
Loe ka esimest postitust virtuaalreaalsuse kohta. Kas virtuaalmaailmas on võimalik loomutruult liikuda? Selleks on vaja arvutisse edasi anda piisavalt täpselt ja kiirelt liigutused, mida soovime teha. See on muidugi raske, kui saame soovitud liigutuste edasiandmiseks kasutada vaid klaviatuuri ja hiirt. Appi tulevad lisaseadmed, mis on selleks spetsiaalselt loodud.
“Ajuhiir”
Internetipoodides on müügil huvitav seade firmalt OCZ. Selleks on NIA mängukontroller ehk „ajuhiir“. Selle abil on võimalik anda arvutile eelnevalt määratud käsklusi kontsetreeritud ajutegevuse, silmapilgutamise ja näomiimika abil. Garantiid, et see iga kord õnnestub, ei ole, kuid seade on müügis ja saanud eri arvutiajakirjadelt rohkelt positiivset tagasisidet. Lisainfot mõtte jõul juhitava hiire kohta leiad siit.
3 kommentaari
Trackback
Vanemad postitused
