Eesti riik suhtleb kõigile muudele kanalitele lisaks oma kodanikega ka e-posti teel. Selle tarvis on kõigil ID-kaardi omanikele loodud @eesti.ee lõpuga meiliaadress, mida aga klassikalise e-postkastina kasutada ei saa. Sinu @eesti.ee aadressile saadetud kirjad tuleb suunata mõnda teise toimivasse e-postkasti. Riik võib sinna saata ametlikke teateid ning ka Sind puudutavat personaalselt infot (nt isikutunnistuste kohta).
Järgnevalt annan lühikese juhendi, kuidas suunamine toimub.
Microsoft Live Mesh on üks neist teenustest, mida saab liigitada pilvevõrgunduse alla. Teenuse abil on võimalik faile oma arvutite vahel jagada ning sünkroniseerida. Kuidas see täpsemalt käib, vaatame kohe üle.
Põhimõte
Live Mesh’i idee saab alguse mitme arvuti kooslusest ja nende vahel liigutatavatest failidest. Lihtne näide: sinu arvutis on üks fail, mida sa sooviksid kasutada mõnes teises arvutis kusagil mujal. Muidugi, kasutada võib ka kaasaskantavat mäluseadet, kuid Live Mesh teeb sellest natuke enamat.
Eelmises artiklis tutvustasin põgusalt klaviatuure, mis kohandatud puuetega inimestele. Seekord heidan pilgu teise sisendseadme erinevatele tüüpidele - hiirtele. Graafilises keskkonnas on hiir muutunud sama enesestmõistetavaks nagu rooliratas autol. See muudab arvuti kasutamise lihtsamaks ning mõneti loomulikumaks.
Eriliste hiirte valik on väga mitmekesine, lihtsalt ergonoomilisemaks muudetud hiirtest kuni jalgadega opereeritavateni. Mitmekesisus on, nagu klaviatuuride puhulgi, tingitud puuete ja erivajaduste iseärasustest. Jätan tutvustamata ergonoomilised hiired, mis ei eelda erivajaduse olemasolu.
Alates 2010. aasta jaanuarist pakub Nokia oma mobiiltelefonidele tarkvara tasuta navigeerimiseks. Kui siiamaani oli osade äriklassi telefonidega kaasas ühe- või kaheaastane tasuta navigeerimine, siis teistele mudelitele pakkus Nokia vaid kolmepäevast või 10-päevast tasuta proovikasutamist.
Kui soovisid navigeerimist kasutada ka peale prooviaja lõppu, tuli maksta 69.- € üheaastase litsentsi eest. Vaatan lähemalt, mida uut pakub Nokia Ovi Mapsi 3.03 versioon võrreldes eelmise versiooniga. Loe ka postitust “Kuidas Nokia Maps`ga teekonda planeerida?”.
Vastupidiselt tavapärasele tahaksin täna Sinuni tuua teadmise, et mitte kõik Internetis levivad õpetused ei ole head. Üheks selliseks on Windows’i seadistamine, et saada kiirusevõitu. Tihti võivad need soovitused anda vastupidise tulemuse, ehk Windows jääb hoopis aeglaseks.
Järgnev artikkel on LifeHacker.com artikli refereering. Täispikkuses originaalartikkel asub siin.
Windows Prefetch’i puhastamine kiiremaks käivitamiseks
Levinud väärsoovitus: puhasta kord kuus Windows’i Prefetch kausta arvuti kiiremaks tööks
Asja põhimõte:
Windows on kaval operatsioonisüsteem - ta jälgib sinu arvuti kasutamist ning teeb sellest järeldusi. Et programmide käivitamine sujuks tulevikus kiiremini, jälgib Prefetchi nimeline tarkvara käivitamise ajal kasutatavaid faile ja nende osi. Kiiruse parandamiseks võib järgmine kord faile või nende osi eri ajal laadida, muutes sellega kogu käivitamise protsessi kiiremaks.
Ekslikult arvatakse enamasti, et andmeturve seostub andmete krüpteerimisega ehk salastamise ja kaitsmisega. Tegelikkuses haarab andmeturve sootuks laiemat pinda, millest täna juttu tulebki.
Mõisted
Alustuseks tuleks andmeturbest rääkides aru saada, mida see termin üldse tähendab. Andmed on üks võimalus informatsiooni esitamiseks sobival kokkulepitud kujul. Andmeturve tegeleb andmete väärtuste ja omaduste tagamisega, mis koosneb kolmest osast:
- Andmete käideldavus
- Andmete terviklus ehk ühtsus
- Andmete salastatus
Reaalsest vajadusest ajendatuna hakkasin uurima, milliseid klaviatuure pakutakse erivajadustega arvutikasutajatele. Põhjuseid, miks vajatakse kohandatud ja erilisi seadmeid, on palju.
Tsiteerin siinkohal üht eestikeelset artiklit:
Probleemiskaala on siin väga lai - nõrkus, piiratud liigutused, koordinatsioonihäired (tserebraalparalüüs), puuduvad või halvatud jäsemed, haaramisraskused (artriit).
Kaks põhiküsimust seoses erinõuetega seadmetele
Kõrged hinnad
Esiteks on kohandatud või vastavalt spetsiifilisele vajadusele loodud seadmete hinnad krõbedad. Hinnatõusu põhjustab suhteliselt väikene turuosa. Hinnatõusu soodustab aga klientuur – riiklikud sotsiaalstruktuurid ning riikidel on raha alati (isegi masu ajal).
Eelmine nädal rääkisin lähemalt IP aadressist. Täna aga vaatame üle, mida kujutab endast IP protokolli versioon 6.
Eelmist posti, milles on laiemalt selgitatud IP aadressi olemus, saad lugeda siit: Mis on IP-aadress ja miks on vaja selle uut versiooni IPv6? I osa
Paar lisaselgitust
Eelmine kord jäi selgitamata IP (Internet Protocol), mis eestikeeli tähendab ülemaailmse võrgustiku eeskirju. Digitarga Viki võtab selle ülesande kenasti enda kanda, ent lisan ka omalt poolt hiljem mõned selgitused.
„Kolm paksu sakslast ja kleenukene mees sõitsid kord korraga ühes kupees …“ laulis kunagi Riho Sibul, ja sama laul meenus koheselt, kui olime pakenditest välja võtnud kõik testitavad telerid. Tõe huvides pean küll kohe täpsustama, et ükski neist teleritest ei ole saksa tõugu, aga neid paksemaid mudeleid on täpselt kolm – Philips 42PFL8694, Sharp 40LE700 ja Sony 40Z5500. See eest kleenukesi on lausa kaks – LG 42SL9000 ja Samsung UE40B7000. Veidi hiljem lisandus testi ka üks plasma tehnoloogia esindaja – Panasonic TX-P42V10E.
Aga veelkord laulu juurde tagasi tulles, erinevus nende kõhnade ja paksukeste vahel on lausa kolmekordne – paksukeste paksus on ligi 9 sentimeetrit ning kõhnakeste kõhnus alla 3 sentimeetri. Kõik testis osalevad telerid kuuluvad kõrgemasse keskklassi, hinnajärk 20 000 kuni 25 000 krooni.
Täna tahaksin lähemalt rääkida sellest, kuidas Internet ja selle osad toimivad. Üheks aluseks on IP aadress. Hetkel kasutab maailm peamiselt IP aadressi 4 versiooni, mis on kasutusel aastast 1981. Mis põhjustab vajaduse minna üle järgmisele versioonile numbriga 6?
IP aadress nagu maja aadress
Nagu me teame, on igal inimesel oma aadress. Olenevalt täpsusastmest näeme sealt riiki, asulat, tänava nime, maja numbrit ja ehk isegi korteri numbrit. Ip aadress teeb sedasama: igale Internetis olevale seadmele on antud oma konkreetne aadress.
Elektroonilised raamatud muutuvad päev-päevalt üha populaarsemaks või vähemasti annavad nad üha rohkem põhjust aruteluks. Ja põhjust aruteluks on rohkem kui küll: Amazon müüs läinud jõuludel e-raamatuid esmakordselt rohkem kui raamatuid füüsilisel kujul.
Esimesed sammud raamatute digitaalseks esitamiseks tehti 1993. aastal, kui Zahur Klemath Zapata arendas selleks välja vastava tarkvara. Massidesse see vahend siiski ei jõudnud, eelkõige kõrge hinna, formaatide ühildamatuse ja kirjastajate trotsi tõttu oma enimmüüdavatest nimetustest digitaalseid versioone mitte avaldada.
Nüüd on aga mõtteviis muutunud ning hinnad on langenud. Amazon on oma e-lugeja, Kindle’i, hinda vähendanud viimase aasta jooksul 100 USD võrra ja tõestab hiigelmüügiga aasta lõpus, et e-raamatud võivad olla massitarbekaup, käitudes täpselt samamoodi nagu Apple digitaalse muusika populariseerimisel iPodi ja iTunes’i vahendusel.
Ei ole mingi saladus, et Internet on otsatult tarkusi täis. Aga veel rohkem on seal mitte nii tarka juttu ja soovitusi. Täna keskendungi just sellele targale Interneti osale, mis võiks aidata lahendada nii mõnegi argimure küsimuse.
Samal teemal on Digitark ka enne kirjutanud: Kuidas leida tuhandeid tasuta nõuandeid ja juhendeid?
Kuidas.ee
Eesti suurim õpetuste portaal sisaldab endas ligikaudu 450 õpetavat artiklit kõige laiematel teemadel. Mõistagi on levinuim õpetuste teema arvutialane, kuid leidub nõuandeid ka näiteks äri, reisimise ja lemmikloomade teemadel.
Loe karaokest üldiselt!
Karaoke on omapärane ja üsna lõbus meelelahutus, millega kodust peoõhtut sisustada. Tingimata ei tähenda ju karaoke võidu “kõvasti ja valesti” laulmist, vaid ka enese proovilepanemist ja head ajaviitmist.
Peo korraldamiseks on tarvis tehnikat - vaja läheb telerit, DVD-mängijat, muusikakeskust või lausa kõlaritega võimendit, mikrofoni ja karaokeplaate. Või siis hoopis digiTV-d, mille puhul võib piisata ka vaid telerist ja mikrofonist:)
Loe Heigo Enslingu nõuandeid, kuidas digiTV-ga karaoket korraldada!
Kel arvutis pilte rohkem kui tuhatkond, teab, milline vaev ja valu on piltide haldamine. Natuke aega tagasi võtsin kasutusele Picasa 3-e. Sellega on võimalik ligi 7000 pildi seast üles leida ka need, mida pole juba aastaid näinud.
Digitark on Picasa’st ka varem kirjutanud: Picasa - lihtne tasuta eestikeelne pilditöötlusprogramm.
Võrreldes Heigo kirjapanduga, on mõnda ka muutunud ning sellest täna lähemalt räägingi.
Pilditöötlus- või pildihaldustarkvara?
Picasa 3 olemus on midagi selle kahevahel. Kindlasti leidub paremaid programme piltide haldamiseks ja paigutamiseks kõvakettal. Ning ilmselgelt on Picasa pilditöötluse võimalused minimaalsed. Kuid selle kõik korvab lihtsus, kuidas tarkvara kasutada.
Oh seda uue arvuti võlu - kõik käib kiiresti ja millegi järgi ei pea ootama. Kaasa arvatud arvuti käivitamine. Ent aja möödudes ja arvutisse programme lisades, võib arvuti käivitamine ja Windows’i laadimine lausa agooniasse viia. Mida teha?
Windows ja programmid
Uue arvuti kiire käitumise võlu seisneb ühes küllalt lihtsas asjas - operatsioonisüsteem ei ole tarkvarast pungil. Mida rohkem, suuremaid ja keerulisemaid programme lisada, seda keerukamaks muutub ka kogu süsteemi haldamine arvutile.
Igaüks, kes internetile juurdepääsu omab, saab luua endale isikliku kodulehe. Kuigi kodulehe loomisest on tänaseks juba päris palju kirjutatud, toon päris algajatele omalt poolt välja mõningad olulised nõuanded, mida kodulehe loomisel silmas pidada.
Koos internetiga avab meile tegelikult palju erinevaid võimalusi. Näiteks on meil võimalus otsida meid huvitavat infot internetis avalikuks tehtud kodulehtedelt läbi tasuta otsingumootorite. Veebilehe www.statbrain.com andmetel külastab Google`t iga päev umbes 118 miljonit inimest ja siinset suurimat otsingumootorit NETI üle 67000 külastaja. See on tegelikult päris suur infot otsivate inimeste hulk. Kui lood ise kodulehekülje, annad oma panuse interneti mitmekesisemaks ja huvitavamaks muutmisel.
Aasta lõpus võib lubada väikese vallatuse ja rääkida mitte väga digitargalikul teemal - käsitöö ning arvutimaailma seostest. Arvutite arendamist on saatnud peamiselt üks eesmärk – muuta inimeste elu mugavamaks ja lihtsamaks. Seekordne artikkel peaks olema muusikaks tikkijate kõrvadele.
Asjaolude kokkusattumisel pöörduti minu poole palvega tegeleda tarkvaraga, mis muudaks suvalise pildi tikkimismustriks. Lihtne ju!
Alustuseks sain lingi, millest pidin lähtuma. Samuti leidsin samal teemal ühe inglisekeelse foorumi.
Seal viidatud programmid olid aga paraku tasulised, ebamugavad kasutada või mõlemad. Mõnes foorumis oli toodud ka lahenduseks kasutada illegaalseid mooduseid (piraattarkvara kasutamine). Seega jäi võimaluseks kas osta mõni programm või otsida edasi.
Ilma väga suure sissejuhatuseta, millised on kõige enam alla laaditud Windows 7-me tööriistad ja programmid 2009 aastal? Lihtsa vastuse annab PcWorld’i poolt ritta seatud tabel. Mina seevastu jätan sellesse nimekirja vaid tasuta kasutatavad programmid.
Omega CE Beta
Alustades nimekirja alumisest otsast, leiame sealt turvatarkvara. Täpsem olles, pahavara eemaldamiseks mõeldud programmi. Salvestad Omega CE plaadile, tarkvara palub arvutit käivitades luba tööks ning asub faile skaneerima.
6 kommentaari
Trackback
Enne veel, kui läheme oma jutuga edasi, vaatame korra uut akusäästlikku käitumist. 
Elion saadab oma headele 
Lihtne teemakohane ja lühike 
Vanemad postitused
