Arvutiost on asi, millega päris tihti kokku puutume. Ning iga kord kummitavad ikka samad küsimused - milliste parameetritega arvuti võtta ning kuidas see eelarvega sobib. Aga on võimalik oma arvuti ka ise kokku komplekteerida, valides sobivad arvutiosad vastavalt hinnale ja vajadusele.
Planeerimine
Nagu ikka, tuleks kõigepealt mõelda, milleks arvutit kasutada tahame. Kuigi tõele au andes, mõistlik on komplekteerida kõige võimsam variant, mida eelarve lubab. Selle eeliseks on arvuti vastavus võimsusnäitajate standarditele ka paari aasta möödudes, kui ilmub järgmine operatsioonisüsteem.
Paljud mobiilide tootjad on lisanud telefonile GPS-vastuvõtja ning teinud ka kaardi tarkvara kättesaadavaks kasutajatele. Meie püüame täna veidi tarkust neile kaartidele juurde anda ehk lisame kiiruskaamerate asukohad mobiilides kasutatavatele kaartidele. Olgu kohe öeldud, et kiirust ei tohi ületada kuskil, ka siis mitte, kui sa kaamera vaateväljas ei ole.
Kes näputööd ei pelge, see võib külastada Maanteeameti kodulehte ning sealt kaamerate koordinaadid käsitsi oma mobiilis olevasse kaarti POI-dena sisestada. Aga on ka lihtsam võimalus kõik punktid korraga kopeerida ning neid kaardile kuvama panna – kasutame www.kaamerad.eu lehel olevat andmebaasi.
Mida aeg edasi, seda keerulisemaks osutub telefoni kasutamine. Seda enam, et helistamine ei pruugi olla esmapilgul telefoni meenutava aparaadi esmaseks ülesandekski. Mida ja miks nimetatakse nutitelefonideks ja milles seisneb nende omapära?
Digitark on telefonide koha pealt mitu korda juttu teinud. Üheks oluliseks teemaks on ka PDA, millest kirjutas Mart artiklis “Mis on pihuarvutid ja mida need teha võimaldavad?“. Lisaks tasub lugeda artiklit “Mis on Android ja kus seda kasutatakse?“
Hägused piirid erinevate seadmete vahel
Nagu aru võib saada, on telefon, pihuarvuti ehk PDA ja nutitelefon (smartphone) omavahel suhteliselt tihedalt seotud. Annan siinkohal mõned tunnused, mis aitavad aru saada nende kolme eesmärkidest:
Mitte väga ammu aega tagasi pidid fotograafid tähtsamate parameetrite - ava, säriaeg, kuupäev jne. - üleskirjutamiseks kaasas kandma pliiatsit ja märkmikku. Võimalus, et märkmed kaovad või lähevad segamini, oli päris suur. Et aga digiajastu jõuab igasse eluvaldkonda, siis oli vaid aja küsimus, millal leitakse lahendus ka fotograafide jaoks.
1995. aastal andiski Japan Electronic Industry Development Association välja spetsiaalse formaadi, kuhu saaks digitaalselt täheldada fotografeerimisel vajalikud parameetrid ja nimetasid selle „Exchangeable image file format“ ehk lühidalt EXIF.
Aastate jooksul on formaati täiustatud, lisades erinevaid parameetreid ja muutes piirväärtusi. Viimane uuendus avaldati käesoleval aastal.
Elektrooniline märkmik pildi andmete kohta
EXIFi näol on tegemist elektroonilise märkmikuga, kuhu salvestatakse tunduvalt rohkem infot kui pastaka-ajastul. Siinkohal ärgem loetlegem üles pikka parameetrite nimekirja, vaid tutvugem nendega näite varal.
Taasiseseisvumispäeva puhul jõudis kõigi siinsete internetikasutajateni värskendatud versioon Eesti külastatuimast veebilehest - NETI otsingumootorist. Leht näeb endiselt välja tuttavalt lihtne, kuid lisandunud on mitmed uuendused, mis teevad NETI kasutamise varasemast mugavamaks. Toome olulisimad uuendused ka Digitarga lugejateni.
Otsi NETI-st, Google`st, Youtube`st, ajalehest
Minnes NETI lehele, saad otsingukasti kohal teha valiku, kust märksõna otsida. Mõistagi saad teha otsingu NETI`st, kuid erinevatele siltidele vajutades saad teha otsingu ka kohe Google`st või hoopis ajalehtedest ja sõnaraamatutest. Sildirea lõpus olevale hallile noolekesele vajutades avaneb rippmenüü, kust tehtud valiku järgi saad otsida hoopis Wikipediast või Youtube`st.
Seega on nüüd kõik olulisemad otsingud NETI-sse kokku toodud ning ühest kohast kättesaadavad.
Elion on järk-järgult liikunud traditsioonilise telekommunikatsiooniettevõtte piiridest väljapoole. Kõneside, interneti püsiühenduse kõrvale on tulnud digikaupade jaemüük, finantseerimisteenused, digitaalne televisioon oma paljude meelelahutuslike sisuteenustega jms.
Tänaseks on Elion jõudnud järgmiste strateegiliselt oluliste otsusteni. Olukorras, kus seni kiiresti kasvanud püsiühenduste turg on jõudnud küpsusfaasi, on arukas keskenduda teenustele, mida internetiühenduse baasil pakkuda on võimalik.
Ettevõtetele suunatud uute teenuste osas näeb Elion täna oma tugevusena kahte liini:
1. multimeedialahendused kui lisaväärtusteenused - digiTV majutus- ja teenindusettevõtetele, elektroonilised reklaamilahendused, videopleierid jms;
2. veebiteenused (Software as a Service, lüh. SaaS), mis aitaksid otseselt toetada Eesti ettevõtete müügitegevust ja teeninduse kvaliteeti.
Tööle Elioni?!
Need kaks kirjeldatud uut ärivaldkonda on tõsised väljakutsed. Otsime siia säravaid eestvedajaid, kellel on ärilist nutikust, annet mõista klientide vajadusi ning oskust tulemusi saavutada.
Tekkis huvi? Loe täpsemalt, keda me otsime!
Kui Sa tead mõnda inimest, kes sobiks uusi ärisid juhtima, jaga seda infot ka temaga!
Tänavu aasta kuum suvi Eestis tõi küllap nii mõnelegi sülearvuti omanikule omapärased mured: muidu küllalt vaikne ja jahe arvuti läks kuumaks ja muutus lärmakaks. Või kuumenes lihtsalt üle. Seda põhjustab tavaliselt sülearvutisse kuhjunud tolm ja mustus, mille kuum suvi eriti hästi välja tõi.
Digitark on arvutite ülekuumenemisest ka enne kirjutanud, näiteks Mehis Tuisk artiklis “Mis on arvuti ülekuumenemine ja mida selle vastu ette võtta?” ning kindlasti tasuks üle vaadata ka “Arvutihoolduse ABC“.
Windows 7 on tänaseks olnud turul varsti juba pea aasta. Selle aja jooksul on operatsioonisüsteem saanud harjumusvastaselt positiivset vastukaja ning jäänud silma kahjuks ka negatiivsete uudistega. Üheks nendest on XP toetamise lõpetamine. Kuidas need asjad omavahel seotud on, kohe lähemalt.
Windows XP
Microsoft on teatanud, et lõpetab Windows XP müügi 22. oktoobril 2010. Uuendusi pakutakse veel kuni 2014 aastani. See on tegelikult üsna hirmutav, sest väga paljud ettevõtted on endiselt XP-d kasutamas ning neil ei ole mingit tahtmist ega ka vajadust uuemale operatsioonisüsteemile üle minna.
Tänaseks on enamus aktiivseid internetikasutajad ka Eestis liitunud mõne sotsiaalvõrgustikuga, et seal sõpradega suhelda ja infot hankima. Mida rohkem kontosid, seda enam aga tuleb erinevaid portaale külastada. Abiks on veebiteenused ja rakendused, mis koondavad sotsiaalmeedia kontod ühte kohta kokku. Tutuvstan põgusalt enda lemmikut - Hootsuite.
Teenuseid ja rakendusi, mis seda võimalust pakuvad, on kümneid. Enamasti on nad oma võimalustelt suhteliselt sarnased ning eelistused on pigem maitse küsimus. Erineb ka kontode ja kanalite valik, mida ühest kohast jälgida saad. Enamus selliseid teenuseid võimaldab suunata ühte kohta erinevate kontode seinateated, sõnumid ja säutsud. Samas saad ka ise kohe oma info kirjutada ning valitud kontole edastada.
Kultuslik nutitelefon iPhone on tänaseks jõudnud oma neljanda generatsioonini. Seejuures lasi Apple esimese iPhone’i välja natuke rohkem kui kolme aasta eest. Et nutitelefoni on võimalik laadida endale sobivat tarkvara, vaatamegi üle, millised võiks olla 9 kõige kasulikumat rakendust.
Antud artikkel refereerib TechRebulic’u sissekannet “25 must-have iPhone apps for productive geeks“.
Rakendused ehk apps
Uuemad ja kallimad mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nn nutitelefonid, nagu iPhone, on sisuliselt pihuarvutid, millega tõsimeeli lisaks kõigele muule on võimalik ka helistada. Apple iPhone nutitelefonis jookseb iOS operatsioonisüsteem, mille tarvis kolmandad osapooled valmistavad tarkvara. Apple seejuures otsustab, kas neid rakendusi lubada või mitte.
Seekordses postituses pöörame tähelepanu mõnele arvamusele turvalisusest. Arvutikasutuse turvalisusega on seotud mitmed müüdid ja levinud arusaamad, mis paraku alati tõele ei vasta.
1.Turvatarkvara kaitseb mind täielikult
Turvatarkvara efektiivsus sõltub uuendamisest ja töökorras hoidmisest. Ärgem alahinnakem tänapäeva viirusetootjaid! Nende arsenal ei piirdu enam kuulsusejanus kirjutatud viirustega, mis annavad endast värvikalt märku - nad ei soovi olla nähtavad ega ihalda reklaamipinda „New York Times’is“; nad ei anna teada avastatud ohtudest ja teevad kõik endast oleneva, et Sa midagi ei kahtlustaks.
Kas tead palju erinevaid viirusi-pahalasi eksisteerib?
Kaspersky Virus Watchi andmetel on neid üle 4 miljoni! Ainuüksi selle artikli kirjutamise ajal on leitud ligemale 60 uut viirust, mis lisati uuendusse.
Eelmine nädal kirjutasin Digitargas teemal “Kuidas Windows’i ilma Internetita uuendada?“. Täna aga võtame luubi alla Linux’i ja Mac’i, mille lood Internetti pääsemisega ei ole kiita. Mida teha?
Linux
Antud operatsioonisüsteemi kaugeks uuendamiseks sobib kõige paremini Synaptic Package Manager’i nimeline tarkvara. Tema eeliseks on Linux’i uuenduste pakkide allalaadimise võimalus ilma installeerimiseta ning nende lisamine teise arvutisse.
Ilmselt on paljud kokku puutunud probleemiga, kuidas hoida operatsioonisüsteemi värskete uuendustega kursis, kui internetiühendust parasjagu käepärast ei juhtu olema. Tõsi, päris ilma Internetita läbi ei saagi, ent ometi ei pea uuendatav arvuti ise internetiühenduses olema. Kuidas käib offline Windows’i uuendamine?
Ei saa me läbi Internetita
Kuigi meie uuendatav arvuti võib olla internetivaba, siis päris ilma välise ühenduseta uuendusi teha ei saa. Selleks tuleks ikkagi mõne teise arvutiga soovitud värskendused alla laadida ning need siis sobiva andmekandjaga üle kanda.
Milline näeks välja taskuhäälingu ja Twitteri mikstuur? Selle peale on nähtavasti pisut rohkem kui aasta tagasi mõelnud ka punt inglise noormehi, kes on valmis teinud veebi- ja mobiiliplatvormi nimega Audioboo, mille abil saab oma salvestatud mõtteid, lühiloenguid, tekste, muusikat vms veebi üsna lihtsalt ja kiirelt veebi üles laadida ning seeläbi ka sõpru ja kogu ülejäänud maailma oma tegemistega kursis hoida.
Kõige selle juures ei tohi mõistagi ühtki pala üles laadida nii, et tekiks oht minna pahuksisse seadusega. Sisuliselt on Audioboo moodne, pidevalt täienev audioarhiiv, aga samas ka sotsiaalvõrgustik, kuhu saab üles laadida kuni 5 minuti pikkuseid või kuni 50 mb-seid helifaile.
Päris 3D fotode tegemine pole täna veel kuigi odav lõbu. Selleks on vaja spetsiaalset kaamerat, mida polegi nii lihtne leida ning mille hind on päris soolane. Küll aga on võimalik luua “lihtsa” inimese 3D fotosid, mille vaatamiseks pole vaja mingit lisatehnikat. Kõigest kohe lähemalt.
Tasuta veebiteenus
Digitargale on alati meeldinud tasuta teenused ning Start3D portaal pole selles suhtes mingi erand. Ehkki teenuse kasutamiseks tuleb ennast registreerida, käib see kiiresti: valid omale nime, parooli ja sisestad meiliaadressi. Sinna saadetakse link sinu konto aktiveerimiseks.
Peale aktiveerimist suunatakse sind oma konto ankeedile, kuhu võid (aga ei pea) enda kohta lisainformatsiooni lisada. Järgmine samm viib sind juba portaali tutvustavale leheküljele. Sealtsamast saad koheselt luua ka uue albumi, et oma pildid üles laadida.
Adobe Acrobat Reader on ülimalt populaarne programm. Positiivsena saab mainida, et DeFacto standardina muudab see massiedni jõudmise lihtsamaks. Negatiivse küljena peab mainima, et programmis leidub komponente, mida kasutatakse paha- ja nuhkvara levitamiseks ja käivitamiseks Sinu arvutis.
Adobe pole suutnud muuta PDF-lugejat piisavalt turvaliseks ning on näidanud üles ükskõiksust antud tarkvara turvalisemaks muutmisel. Teisest küljest on Acrobat Reader suhteliselt kohmakas ja arvutiresurssi raiskav.
Millised on alternatiivsed PDF-lugejad?
Foxit Reader
Mõnusalt väike, kompaktne ja lihtsa kasutajaliidesega programm. Sobib kasutamiseks tänapäevaste Microsofti operatsioonisüsteemidega. Sellel on olemas enamus omadusi, mis ka Adobe Acrobat Readeril.
5. juulil aastal 2010 muutus lõpuks Eestis domeenide (ehk internetiaadresside) registreerimise ja haldamise kord. Eelmine kord kehtis aastast 1992 ning ei sobinud kuidagi Eesti kui e-riigi kuvandiga. Mis on muutunud?
Vana kord
Enne 5. juulit kehtinud kord lubas .ee lõpulisi aadresse registreerida vaid juriidilistel isikutel ehk ettevõtetel. Ning sealgi oli ühe ettevõtte kohta lubatud vaid üks aadress korraga (mõned erandid välja arvata). Eraisikud, nagu sina ja mina, said enda nimele registreerida vaid .pri.ee lõpuga aadresse.
Elioni e-pood, mis valiti ajakirja Digi poolt hiljuti üheks parimaks kohalikuks e-poeks, läbis värskenduskuuri. E-poest on sul võimalik osta nii arvuteid, telereid, kaasaskantavat digitehnikat kui ka kõiki vajalikke lisaseadmeid.
Uuendatud e-poe kujundus on varasemast selgem ja konkreetsem. Iga toote kohta saad lugeda detailset infot, võrrelda seda teistega ning arvutada kohe kalkulaatori abil, kui suur oleks kuutasu järelmaksuga ostmisel. Sisene e-poodi ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu ja saad ostu kohe ära teha.
Tutvu siit uuendatud Elioni e-poega.
Tõsisemad harrastajad peavad enda sportliku arengu hindamiseks ka treeningpäevikut. Exceli tabeli või paberpäeviku pidamine pole aga teab, mis mugav variant. Nii tõsisematele tegijatele, kui algajatele, leidub internetist kasulikke abivahendeid. Kirjutan seekord spordisõprade sotsiaalvõrgustikust HeiaHeia.com, kus saad pidada oma treeningpäevikut, teha statistikat ning jälgida, millist trenni su sõbrad teevad. Teenus on lihtne ja loogiline ning visuaalselt kena.
Tihe side teiste sotsiaalvõrgustikega
Registreerumine on lihtne, kuid mugavamgi veel on kasutada keskkonda logimiseks oma Facebooki, Twitteri või Google`i kontot ja paroole. Näiteks Facebooki abil sisse logides saad tekitada oma “trennikastikese” ka Facebooki profiilile ja postitada päevikusse tehtud kandeid oma seinale. Samas on ikkagi võimalik jätta ka info teistes sotsiaalvõrgustikes jagamata. Kuidas parajasti soov on.
Lisa kommentaar
Trackback
Vanemad postitused
