Eelmine nädal rääkisin lähemalt IP aadressist. Täna aga vaatame üle, mida kujutab endast IP protokolli versioon 6.
Eelmist posti, milles on laiemalt selgitatud IP aadressi olemus, saad lugeda siit: Mis on IP-aadress ja miks on vaja selle uut versiooni IPv6? I osa
Paar lisaselgitust
Eelmine kord jäi selgitamata IP (Internet Protocol), mis eestikeeli tähendab ülemaailmse võrgustiku eeskirju. Digitarga Viki võtab selle ülesande kenasti enda kanda, ent lisan ka omalt poolt hiljem mõned selgitused.
„Kolm paksu sakslast ja kleenukene mees sõitsid kord korraga ühes kupees …“ laulis kunagi Riho Sibul, ja sama laul meenus koheselt, kui olime pakenditest välja võtnud kõik testitavad telerid. Tõe huvides pean küll kohe täpsustama, et ükski neist teleritest ei ole saksa tõugu, aga neid paksemaid mudeleid on täpselt kolm – Philips 42PFL8694, Sharp 40LE700 ja Sony 40Z5500. See eest kleenukesi on lausa kaks – LG 42SL9000 ja Samsung UE40B7000. Veidi hiljem lisandus testi ka üks plasma tehnoloogia esindaja – Panasonic TX-P42V10E.
Aga veelkord laulu juurde tagasi tulles, erinevus nende kõhnade ja paksukeste vahel on lausa kolmekordne – paksukeste paksus on ligi 9 sentimeetrit ning kõhnakeste kõhnus alla 3 sentimeetri. Kõik testis osalevad telerid kuuluvad kõrgemasse keskklassi, hinnajärk 20 000 kuni 25 000 krooni.
Täna tahaksin lähemalt rääkida sellest, kuidas Internet ja selle osad toimivad. Üheks aluseks on IP aadress. Hetkel kasutab maailm peamiselt IP aadressi 4 versiooni, mis on kasutusel aastast 1981. Mis põhjustab vajaduse minna üle järgmisele versioonile numbriga 6?
IP aadress nagu maja aadress
Nagu me teame, on igal inimesel oma aadress. Olenevalt täpsusastmest näeme sealt riiki, asulat, tänava nime, maja numbrit ja ehk isegi korteri numbrit. Ip aadress teeb sedasama: igale Internetis olevale seadmele on antud oma konkreetne aadress.
Elektroonilised raamatud muutuvad päev-päevalt üha populaarsemaks või vähemasti annavad nad üha rohkem põhjust aruteluks. Ja põhjust aruteluks on rohkem kui küll: Amazon müüs läinud jõuludel e-raamatuid esmakordselt rohkem kui raamatuid füüsilisel kujul.
Esimesed sammud raamatute digitaalseks esitamiseks tehti 1993. aastal, kui Zahur Klemath Zapata arendas selleks välja vastava tarkvara. Massidesse see vahend siiski ei jõudnud, eelkõige kõrge hinna, formaatide ühildamatuse ja kirjastajate trotsi tõttu oma enimmüüdavatest nimetustest digitaalseid versioone mitte avaldada.
Nüüd on aga mõtteviis muutunud ning hinnad on langenud. Amazon on oma e-lugeja, Kindle’i, hinda vähendanud viimase aasta jooksul 100 USD võrra ja tõestab hiigelmüügiga aasta lõpus, et e-raamatud võivad olla massitarbekaup, käitudes täpselt samamoodi nagu Apple digitaalse muusika populariseerimisel iPodi ja iTunes’i vahendusel.
Ei ole mingi saladus, et Internet on otsatult tarkusi täis. Aga veel rohkem on seal mitte nii tarka juttu ja soovitusi. Täna keskendungi just sellele targale Interneti osale, mis võiks aidata lahendada nii mõnegi argimure küsimuse.
Samal teemal on Digitark ka enne kirjutanud: Kuidas leida tuhandeid tasuta nõuandeid ja juhendeid?
Kuidas.ee
Eesti suurim õpetuste portaal sisaldab endas ligikaudu 450 õpetavat artiklit kõige laiematel teemadel. Mõistagi on levinuim õpetuste teema arvutialane, kuid leidub nõuandeid ka näiteks äri, reisimise ja lemmikloomade teemadel.
Loe karaokest üldiselt!
Karaoke on omapärane ja üsna lõbus meelelahutus, millega kodust peoõhtut sisustada. Tingimata ei tähenda ju karaoke võidu “kõvasti ja valesti” laulmist, vaid ka enese proovilepanemist ja head ajaviitmist.
Peo korraldamiseks on tarvis tehnikat - vaja läheb telerit, DVD-mängijat, muusikakeskust või lausa kõlaritega võimendit, mikrofoni ja karaokeplaate. Või siis hoopis digiTV-d, mille puhul võib piisata ka vaid telerist ja mikrofonist:)
Loe Heigo Enslingu nõuandeid, kuidas digiTV-ga karaoket korraldada!
Kel arvutis pilte rohkem kui tuhatkond, teab, milline vaev ja valu on piltide haldamine. Natuke aega tagasi võtsin kasutusele Picasa 3-e. Sellega on võimalik ligi 7000 pildi seast üles leida ka need, mida pole juba aastaid näinud.
Digitark on Picasa’st ka varem kirjutanud: Picasa - lihtne tasuta eestikeelne pilditöötlusprogramm.
Võrreldes Heigo kirjapanduga, on mõnda ka muutunud ning sellest täna lähemalt räägingi.
Pilditöötlus- või pildihaldustarkvara?
Picasa 3 olemus on midagi selle kahevahel. Kindlasti leidub paremaid programme piltide haldamiseks ja paigutamiseks kõvakettal. Ning ilmselgelt on Picasa pilditöötluse võimalused minimaalsed. Kuid selle kõik korvab lihtsus, kuidas tarkvara kasutada.
Oh seda uue arvuti võlu - kõik käib kiiresti ja millegi järgi ei pea ootama. Kaasa arvatud arvuti käivitamine. Ent aja möödudes ja arvutisse programme lisades, võib arvuti käivitamine ja Windows’i laadimine lausa agooniasse viia. Mida teha?
Windows ja programmid
Uue arvuti kiire käitumise võlu seisneb ühes küllalt lihtsas asjas - operatsioonisüsteem ei ole tarkvarast pungil. Mida rohkem, suuremaid ja keerulisemaid programme lisada, seda keerukamaks muutub ka kogu süsteemi haldamine arvutile.
Igaüks, kes internetile juurdepääsu omab, saab luua endale isikliku kodulehe. Kuigi kodulehe loomisest on tänaseks juba päris palju kirjutatud, toon päris algajatele omalt poolt välja mõningad olulised nõuanded, mida kodulehe loomisel silmas pidada.
Koos internetiga avab meile tegelikult palju erinevaid võimalusi. Näiteks on meil võimalus otsida meid huvitavat infot internetis avalikuks tehtud kodulehtedelt läbi tasuta otsingumootorite. Veebilehe www.statbrain.com andmetel külastab Google`t iga päev umbes 118 miljonit inimest ja siinset suurimat otsingumootorit NETI üle 67000 külastaja. See on tegelikult päris suur infot otsivate inimeste hulk. Kui lood ise kodulehekülje, annad oma panuse interneti mitmekesisemaks ja huvitavamaks muutmisel.
Aasta lõpus võib lubada väikese vallatuse ja rääkida mitte väga digitargalikul teemal - käsitöö ning arvutimaailma seostest. Arvutite arendamist on saatnud peamiselt üks eesmärk – muuta inimeste elu mugavamaks ja lihtsamaks. Seekordne artikkel peaks olema muusikaks tikkijate kõrvadele.
Asjaolude kokkusattumisel pöörduti minu poole palvega tegeleda tarkvaraga, mis muudaks suvalise pildi tikkimismustriks. Lihtne ju!
Alustuseks sain lingi, millest pidin lähtuma. Samuti leidsin samal teemal ühe inglisekeelse foorumi.
Seal viidatud programmid olid aga paraku tasulised, ebamugavad kasutada või mõlemad. Mõnes foorumis oli toodud ka lahenduseks kasutada illegaalseid mooduseid (piraattarkvara kasutamine). Seega jäi võimaluseks kas osta mõni programm või otsida edasi.
Ilma väga suure sissejuhatuseta, millised on kõige enam alla laaditud Windows 7-me tööriistad ja programmid 2009 aastal? Lihtsa vastuse annab PcWorld’i poolt ritta seatud tabel. Mina seevastu jätan sellesse nimekirja vaid tasuta kasutatavad programmid.
Omega CE Beta
Alustades nimekirja alumisest otsast, leiame sealt turvatarkvara. Täpsem olles, pahavara eemaldamiseks mõeldud programmi. Salvestad Omega CE plaadile, tarkvara palub arvutit käivitades luba tööks ning asub faile skaneerima.
Üks aasta hakkab jälle läbi saama ning kõik suured teleritootjad on oma uuemad tehnoloogiad Euroopas avalikkuse ette toonud. Kui lähtuda geograafiliselt vaatenurgast, siis tehnoloogilised uudised on pärit vaid Jaapani ning Korea tipptootjatelt - Sony, Panasonic, Samsung, Sharp, Toshiba, LG ning ainus Euroopa esindaja Philips. Teen tehnilise ja veidi keerulisema ülevaade telerihuvilistele, milliste uudistega tootjad sel aastal välja tulid ja mis need tegelikult tähendavad.
Eksitav LED TV
Selle aasta suvel esitles Samsung oma uusi 6000 ja 7000 seeria LCD-telereid, nimetades neid LED-teleriteks. Kuna enne seda oli palju räägitud OLED teleritest, siis võis nii mõnelgi jääda mulje, et need ongi täiesti uuel tehnoloogial põhinevad telerid. Püüan siin anda väikese selgituse.
Digitarga blogi saab see nädal kolme aastaseks. Heameel on näha, et meil on endiselt lugejaid. Häid ja huvitavaid teemasid on olnud mitme sületäie jagu ning kuna digitehnika areneb mühinal, on põnev kindlasti ka edaspidi. Mõned rõõmustavad faktid selle kohta, mis Digitargas kolme aasta jooksul toimunud on.
Artikleid loetud üle miljoni korra
Digitarka on kolme aastaga külastanud ligi 380 000 unikaalset külastajat, kes on lugenud artikleid kokku 1,02 miljonit korda. Oleme selle aja jooksul lugejateni toonud 427 postitust, mille kohta olete teinud teie üle 1300 kommentaari.
Selline esmapilgul ootamatu küsimus esitati mulle mõni aeg tagasi. Ja kui päris aus olla, ei osanudki sellele koheselt vastata. Nii tuligi veidi uurimustööd teha. Tulemus oli küllalt üllatav, ent samas väga meeldiv. Jagaksin neid värskelt kogutud teadmisi ka siin.
Tagasivaade
Windows’i klahv, mida nimetatakse ka WinKey, Start nupp või ka Lipuklahv, ilmus klaviatuurile Windows 95 saabumisega. Ka nupul olev ujuva akna kujutis on muutunud - seoses uue logo kasutuselevõtuga Windows XP-s.
Vanematel klaviatuuridel on lausa nostalgiat tekitav Windows’i logo (keskmine):
Loomulikult aitab alati Excel või teised tabeltöötlusprogrammid. Samas saavad need, kes Excelit kardavad, disainida oma maitsele sobivad graafikud ja diagrammid tasuta interneti-põhiste tööriistade kaudu. Üheks selliseks on Chart Tool. Hea vahend tudengitele, kes oma koolitöödesse graafikuid peavad lisama või ka väikefirmale dokumentide, esitluste ja tulemuste esitlemise tarvis.
Registreeru lihtsasti ja asu tegutsema
Kasutajaks registreerumiseks pole tarvis teha muud, kui sisestada oma nimi ja meiliaadress. Parool tuleb sulle meili peale. Edasi saad juba sisse logida, misjärel avaneb sul järgnev vaatepilt:
Sel nädalal õnnestus mul ligi pääseda eksootilisele Google Wave’ile. See on üsna huvitav veebiteenus ning katsun seda järgnevas artiklis lahti seletada. Kuigi hetkel on tegemist vaid eelvaatega täielikust teenusest.
Koostöökeskkond
Ilma pika sissejuhatuseta otse asja kallale asudes: Google Wave on teenus, mis võimaldab paljudel inimestel ühte sõnumit muuta ja täiustada. Kuid see lause vajab natuke pikemat selgitust, sest päris tavaline sõnumite või e-kirja saatmine Google Wave siiski ei ole.
Uue sülearvuti ostmisel räägitakse valimiskriteeriumitena sageli arvuti tehnilistest näitajatest. Protsessori võimsus, videokaardi tüüp, aku mahutavus ja palju muud tegurid on ostuotsuse tegemisel kriitilise tähtsusega. Paraku pole see aga kõik, mida laptopi valikul jälgida tuleks. Selles artiklis on juttu rüperaalide füüsilisest vastupidavusest ja ehituskvaliteedi kontrollimisest enne ostu. Eesmärgiks on seejuures ikka, et ostetud sülearvuti kestaks võimalikult kaua ja selle kasutamine oleks võimalikult mugav.
Ekraan püsigu kindlalt paigal
Üks sülearvutite nõrgemaid kohti on ekraan koos kogu konstruktsiooniga, mis seda paigal hoiab. Probleemsemateks kohtadeks on siin ekraani tagakülg ja hinged.
Ilmselt on paljud meie seast kuulnud kasvõi vilksamisi uudist, et Microsoft andis välja Office 2010 testversiooni. Võtsin siis minagi nõuks uut kontoritarkvara pruukida ning järgnevalt panen kirja mõned tähelepanekud.
Esimene kontakt
Iga esmamulje loomiseks pidi kuluma 30 sekundit. Kui see 30 sekundit panna käima hetkest, millal käivitada esimene programm (minu puhul näiteks Outlook), siis pean tunnistama, et esmamulje oli hea. Ning tegelikult kestab see mulje siiamaani.
Meil kõigil on kaks elu – nii tavamaailma reaalne kui virtuaalne interneti maailmas. Me suhtleme oma tuttavate ja sõpradega ühe rohkem ja rohkem virtuaalselt – kasutame suhtlemiseks e-posti, MSN-i või Skype’i, külastame nende Facebooki, Orkuti, Twitteri või Rate kontot, jättes sinna oma sõnumeid, tunnustades, kiites või kaasa tundes. Nüüd on olemas ka digitaalne visiitkaart, mis on sillaks virtuaalse ja reaalse elu vahel.
Poken on digitaalne visiitkaart
Poken on väike USB-mälupulka meenutav riistapuu, mis võimaldab vahetada kontaktandmeid kiirelt ja mugavalt ning mis peaasi – digitaalselt. Ei mingit paberilehekese ja pliiatsi otsimist ega mobiili numbri sisestamist, siruta lihtsalt oma Pokeni “käeke” vastu sõbra Pokeni “käekest” ning kõik sinu kontaktandmed jõuavad paari sekundiga sõbra andmebaasi. Ja loomulikult ka vastupidi – sõbrad kontaktid salvestuvad sinu Pokenis.
Lisa kommentaar
Trackback
Elion saadab oma headele 
Lihtne teemakohane ja lühike 
Vanemad postitused
