2010 aasta lõpus ilmus areenile uus kontoritarkvarapakett, mis kannab koondnimetust LibreOffice. Seejuures on tegemist täiesti tasuta tarkvaraga kõigile, ja mis põhineb vaba lähtekoodi põhimõtetel. Tänaseks päevaks on jõutud 3.nda versioonini. Kuidas on aga selle võimalused ja kasutusmugavus võrreldes suurima konkurendiga? Uurime järgi.
Ajalugu
LibreOffice sai alguse pärast seda, kui Oracle ostis ära Sun Microsystems ettevõtte. Nimelt olid ettevõttega seotud grupp inimesi, kelle ülesandeks oli OpenOffice’i arendamine ja käigus hoidmine. Kuna OpenOffice’i projekti vabavaraline tulevik sattus Oracles’le kuuludes kahtluse alla, otsustasid needsamad inimesed jätkata oma tööd väljaspool kommertstavasid.
Millised võimalused on inimesel, kes soovib mõnd oma proosateksti, luulepõimikut, novelli vms avaldada? Koostöös kirjastusega võtab kirjatöö ilmutamine autorilt vähem vaeva, on mugavam ning riskid jäävad kirjastuse kanda, aga autorile on see mõnevõrra vähem tulus. Kui aga ise vastutada ja raamat omal käel välja anda, on risk finantsiliselt küll hävida, kuid samas ka võimalus teenida avaldatud loomingult paremat tulu.
Kirjatööd omal käel välja anda ei ole tänapäeval enam kuigi keerukas. Seda tänu e-raamatute ajastule! Kõik käib paari hiireklikiga. Selleks on inglisekeelses kultuuriruumis hulganisti võimalusi, ja ega ka Eesti siin enam maha jää. Mõned platvormid on juba sisse töötatud ja toimivad edukalt, mõned on aga veel beeta-versioonidena. Viimastele siinses postituses keskendungi.
Aasta vahetamisel on hea pöörata pilk tulevikku ja vaadata, mida toob tehnoloogia valdkonnas 2012. aasta. Eks täpse vastuse saab aasta lõpus, kuid viimastel nädalatel on hulgaliselt avaldatud erinevaid kirjutisi sellest, mis saab toimuma digiseadmete, tarkvara, mobiilide ja veebiteenuste osas. Kogusime ka Digitarga lugejatele kokku rea viiteid põnevatele tulevikku vaatavatele kirjutistele.
Mashable: 2012. aasta 5 peamist tehnoloogiatrendi
Maailma üks tunnustatumaid tehnoloogiaportaale Mashable toob lugejateni 5 nähtust-teenust, mis peaks 2012. aastal suuremat võidukäiku tegema. Toon välja kolm huvitavamat nendest.
Android’ist rääkides jääb tihti hoomamatuks, mis selle nutikatele seadmetele mõeldud operatsioonisüsteemi taga ikkagi peitub. Täna püüame Digitargas kirjeldada, milleks on Android suuteline ja kuidas sellest viimast võtta.
Digitark on varemgi Android’ist kirjutanud: “Mis on Android ja kus seda kasutatakse?” ja “Milliseid operatsioonisüsteeme kasutatakse mobiiltelefonides?”. Lisaks ka teemakohased artiklid, mida viitame vastavas lõigus.
Android ja arvuti
Ainult Androidiga varustatud nutitelefon ei tähenda veel seda, et kohe on varnast võtta kõikvõimalikud teenused ja lahendused. Ennekõike annab Android nende jaoks realiseerimisvõimaluse. Teenuse kasutamine eeldab jällegi registreerimist või vähemalt sisse logimist. Lohutusena, tegemist on õnneks vaid ühekordse tegevusega, sest edaspidi toimub automaatne andmevahetus.
Nutitelefonid on leidnud oma koha igapäevakasutuses ja nutikad mobiilikasutajad oskavad sellist mitmekülgset abimeest vääriliselt hinnata. Lisaks puutetundlikule hea värviga ekraanile, wifile ja muudele lisavõimalustele, võluvad enamik nutitelefone kasutajaid suure hulga rakendustega. Neid rakendusi telefoni salvestades, saab iga kasutaja kohandada seadme just enesele sobivaks töö- ja vabaaja veetmise vahendiks.
Androidi ja Apple jaoks on rakendusi juba täna väga palju ja see arv suureneb iga päevaga. Viimase kahe näite puhul võime rääkida mitmesajast tuhandest rakendusest.
Selles kirjatükis ei pane ma nutitelefoni rakenduste pakkujaid edetabelisse mitte olemasolevate rakenduste arvu järgi. Selle asemel vaatan hoopis üle need võimalused, mis on meile antud nutitelefonidele mobiilirakenduste valmistamiseks ja nutitelefoni kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks. Näidiseks tegin Digitarga rakenduse!
Iga-aastasel Berliinis toimunud IFA messil sai ülevaate, millised on trendid nii nö musta kui valge kodutehnika osas ehk messil on näha ja katsuda nii arvutid, telerid kui ka külmikud, föönid ja tolmuimejad. Toon ka Digitarga lugejatele ülevaate suundadest, mis meid kodutehnika arengus lähiajal ees ootab.
3D on tulnud, et jääda
Kui veel eelmisel aastal tundus, et 3D on lihtsalt teleritootjate turundusnipp pakkuda kodukasutajale ilma sisuta midagi uut, siis 2011. aasta mudelid näitavad väga head 3D telepilti ning SmartTV pakub ka 3D sisu.
Oktoobris ilmus Microsoft’i poolt Windows Phone 7-le üle viiesaja uuenduse, mida nüüd nimetatakse nimega Mango. Vaatame üle, milliseid põnevamaid uuendusi antud pakett juurde toob?
Windows Phone 7-st oleme Digitargas ka varem juttu teinud, artiklis “Alternatiiv Androidile – Windows Phone 7?”
Metro kasutajaliides
Tegemist on Microsoft’i poolt loodud disainikeelega suhteliselt originaalse lähenemisega ülevaatliku töölaua mulje loomiseks.
Selle peamiseks ideeks on Tile’ide ehk pildiplaatide paigutamine ekraanile. Neil võib kujutada erinevaid infokilde, mis annab võimaluse saada paremat ülevaadet seal taga sisalduvast.
Eelmisel korral kirjutasin sellest, kuidas saavad kontakte sünkroniseerida ja varundada Androidi mobiili omanikud. Nokia telefonidega on võimalus kasutada Nokia Ovi sünkroniseerimisteenust.
Ovi sünkroniseerimisrakendus on enamikel Nokiatel kohe telefonis olemas. Soovitan enne igasuguse sünkroniseerimise tegemist veenduda, et kõigist kontaktidest oleks olemas varukoopia arvutis või telefoni mälukaardil. Varukoopiat omades saad julgelt edasi tegutseda ja oled kaitstud igasuguste ootamatuste eest. Toon Nokia N8 varal näite, kuidas kasutada Nokia Ovi sünkroniseerimist.
Oled sa kunagi mõelnud, et oleks hea kui saaks majal või korteril lihtsate vahendite abil silma peal hoida? Näiteks tasuta tarkvarajupi ja veebikaameraga? Seekord vaatamegi, kuidas seda teha.
Lihtne idee
Koduse valvesüsteemi ehitamiseks on meil vaja kõigest nelja komponenti: arvuti, internetiühendus, veebikaamera ja sobiv tarkvara. Usutavasti on paljudel meist need olemas, välja arvatud programm sobivate lahendustega.
Kõik suuremad teleritootjad on varutanud oma telerite mudelid võrguliidesega või on sinna sisseehitanud lausa WiFi kiibikese. Ühelt poolt andis see võimaluse lisada teleritesse Smart TV rakenduse, kuid teiselt poolt muutus suur teleri ekraan hoopis koduseks multimeedia keskuseks. Kuidas, võib tekkida küsimus? Väga lihtsalt - selle eest hoolitsebki Sony poolt 2003. aastal kokku kutsutud DLNA mittetulunduslik liit.
Tänasel päeval kuulub liitu üle 240 erineva tootja, kel sooviks kasutada koduseid võrgutoega seadmeid ilma täiendavaid juhtmeid kasutamata. Piisab vaid sellest, et seadmed asuvad ühises koduvõrgus ning multimeedia on võrgu jaoks välja jagatud.
MinuTV on mobiilirakendus, mis töötab iOS ja Android tarkvaraga nutiseadmetel (telefonid, tahvelarvutid). Tänaseks on minuTV rakendust kasutamas ca 5500 iOSi ja 1200 Androidi kasutajat. Mobiilsete seadmete rakendus on eelkõige mõeldud Elioni nutiTV kliendile, kes saavad seeläbi kasutada mugavaid lisafunktsionaalsusi.
Lisa nutitelefoni abil meelespea või pane saated salvestama!
Põhimõtteliselt on rakenduse näol tegemist nutiTV puldiga, mida saab kasutada ajast ja kohast sõltumata. Mobiilirakendus võimaldab vaadata saatekava, milles on enam kui 100 kanalit, lisada, hallata ja käivitada salvestusi ning meelespäid kasvõi teiselt poolt maakera.
Juba mõnda aega tagasi said väljavalitud proovida üht uut sotsiaalvõrgustiku portaali. Selleks on Google+. Kuigi tegemist on endiselt katsetamises ja testimises oleva beetastaadiumis võrgustikuga, saab igaüks soovi korral Google+’iga liituda. Mida see võrgustik endast aga kujutab ja kuidas seda kasutada?
Sotsiaalvõrgustik
Nagu kõigi teiste, on ka Google+ põhiliseks ülesandeks ühendada inimesed ühte kohta. Nii on kasutajatel võimalik omavahel teadaandeid saata, jagada uudiseid ja pilte ja neid kommenteerida. Olles oma sõbrad võrgustikust üles leidnud, hoitakse sind automaatselt tema tegemistega kursis.
Lisaks tavapärastele kontaktide varundamise võimalustele, millest kirjutasin hiljutises Digitarga artiklis (Kuidas kindlustada, et mobiili kontaktikirjed ära ei kaoks?), on võimalik liituda mitmete kontaktide hoidmist võimaldavate mugavate veebiteenustega.
Need lasevad sul kopeerida/sünkroniseerida kontaktid otse telefonist Sinu vastava veebikonto juurde. Toon näiteid kahest enim kasutatavast ja ära proovitud võimalustest. Selles postituses vaatame üle Androidi tarkvara kasutavate telefonide ja järgmises Nokia telefonide veebi varundamise võimalused. Nii selgub, millised on suuremad plussid ja miinused ning mis neid veebiteenuseid iseloomustab.
Seoses uue liiklusseadusega on paslik üle vaadata turul leiduvad handsfree ehk HF-süsteemid ja nende pakutavad võimalused. Ei tohi ju nüüd uue seaduse kohaselt autoroolis olles telefoni isegi käes hoida, muude toimingute sooritamisest rääkimata.
Eelis on autotootja poolt sisse ehitatud süsteemidel
Heas seisus on uuemate autode omanikud, kelle masinatesse on enamike telefonidega ühilduv käed-vaba süsteem juba sisse ehitatud. Sellisel juhul ei ole vaja soetada mingeid lisaseadmeid ning midagi täiendavalt paigaldada. Kõnesid saab teha autos olevaid nuppe või ekraani kasutades ning heli kostub sõiduki kõlaritest.
Aeg-ajalt tuleb enamikel meist ette probleeme arvutiga. Selles olukorras on kindlasti mugavaim võimalus helistada tuttavale IT-valdkonda tundvale sõbrale või sugulasele, kes oskab aidata. Kui aga “oma itimeest” pole käepärast võtta, soovitan leida abi internetifoorumitest. Paljud tark- ja riistavara puudutavad küsimused võivad saada kiire vastuse.
Suuremad IT-foorumid
Elioni foorum
Mahukaim tehniline foorum digitelevisiooni, internetiühendust puudutavates küsimustes. Ennekõike kasulik just Elioni klientidele. Muude arvutit puudutavate küsimuste puhul tasub pöörata tähelepanu alafoorumile “Arvuti” ning “Kaabeldus ja tehnilised lahendused“.
Brauserite turul käib tihe rebimine - Internet Explorer, Firefox, Chrome ja Opera tahavad kõik tükki brauserite turust. Samal ajal tehakse ka natuke vähemlevinud brausereid, mille kasutamine võib üllatuslikult mugavaks osutuda. Üheks neist on RockMelt nimeline üllitis.
Sotsiaalne brauser
RockMelt on lehitseja, mille aluseks on võetud Google vabavaraline Chromium projekt. Et samale põhjale on ehitatud ka Google Chrome brauser, näeb RockMelt viimasega suhteliselt sarnane välja. Põhiliseks erinevuseks on eraldi otsingu kast ning paremale ja vasakule serva lisatud paneelid.
Tihtipeale on meie käest uuritud, mida tähendavad need kahe- ja kolmekohalised tähelühendid objektiivide peal ning milline on parim objektiiv konkreetsele peegelkaamerale. Küsimusele “milline on parim objektiiv?” on raskem vastata, sest see sõltub eelkõige pildistaja eelistusest – millised on tema eesmärgid ja mida ta soovib pildistada, aga esimesele küsimusele püüame siinses artiklis vastuse küll anda.
Idee sotsiaalvõrgustikust on pidevalt kasvav ja arenev organism, mis levib aina edasi. Üha aktiivsemalt on neid hakatud kasutama ka raamatusõprade kokkutoomiseks. Looddu on võrgustikud, kus saab arutleda raamatute üle, mis annavad lugemissoovitusi, kus saab pidada lugemispäevikut jpm. Alljärgnevalt kirjutangi mõnest tähelepanuväärsemast võrgustikust lähemalt.
Scribd – planeedi suurim raamatuklubi?
Scribd on ehitanud raamatusõpradele tõelise mängumaa. See võimaldab laadida üles nii oma dokumente, kõnesid, koolitöid, kirjandustekste, ajakirju, esitlusfaile, ka mänge, ristsõnu, ülevaateid, koomikseid, samal ajal laadida alla ja lugeda teiste omi jms. Need võivad olla nii pdf-id, doc’id, aga ka PowerPointi failid.
Erinevatest mobiilide operatsioonisüsteemidest oleme Digitargas varemgi kirjutanud. Oleme nende erinevusi vaadanud ja omadusi kõrvutanud, et kasutajal oleks valiku tegemine lihtsam. Viimase selleteemalise artikli ja tänase päeva vahele mahub aga üks uudis. Turule on ilmunud uus op. süsteem nimega Windows Phone 7. Seega vaatamegi antud veidi op. süsteemi pisut lähemalt.
Uus lähenemine, uued võimalused
Microsoft alustas WP7 arendamist põhimõtteliselt puhtalt lehelt ja seda oli ka vaja, kuna eelmised Windows mobile op. süsteemid olid ajale jalgu jäämas ja ei suutnud enam Androidi ja Apple iOS-ga võistelda. Mõneti on see ka mõistetav, kuna nimetatud versioonid olid mõeldud rohkem ettevõtetele kasutamiseks kui eraisikutele.
Juba alates 2007. aastast hakkas Eesti inimeste seas levima digitaalsete peegelkaamerate (DSLR kaamerad) „maania“, mis liikus massidesse paari aastaga. Peegelkaamerate hinnad langesid nende aastatega pea 2-3 korda ning 2010. aasta suvel saavutasid hinnad täieliku madalpunkti. Odavamad peegelkaamerad maksid kohati vähem, kui tippklassi kompaktkaamerad.
See tekitas turul olukorra, kus iga entusiastlik kompaktkaamera kasutaja soetas endale juba oluliselt ilusamaid pilte tegeva peegelkaamera – müük kasvas 2009. aastaga võrreldes tervelt kolmandiku.
LibreOffice sai alguse pärast seda, kui Oracle ostis ära Sun Microsystems ettevõtte. Nimelt olid ettevõttega seotud grupp inimesi, kelle ülesandeks oli OpenOffice’i arendamine ja käigus hoidmine. Kuna OpenOffice’i projekti vabavaraline tulevik sattus Oracles’le kuuludes kahtluse alla, otsustasid needsamad inimesed jätkata oma tööd väljaspool kommertstavasid.
Lisa kommentaar
Trackback
Aasta vahetamisel on hea pöörata pilk tulevikku ja vaadata, mida toob tehnoloogia valdkonnas 2012. aasta. Eks täpse vastuse saab aasta lõpus, kuid viimastel nädalatel on hulgaliselt avaldatud erinevaid kirjutisi sellest, mis saab toimuma digiseadmete, tarkvara, mobiilide ja veebiteenuste osas. Kogusime ka Digitarga lugejatele kokku rea viiteid põnevatele tulevikku vaatavatele kirjutistele.
Vanemad postitused
