Ilmselt on paljud kokku puutunud probleemiga, kuidas hoida operatsioonisüsteemi värskete uuendustega kursis, kui internetiühendust parasjagu käepärast ei juhtu olema. Tõsi, päris ilma Internetita läbi ei saagi, ent ometi ei pea uuendatav arvuti ise internetiühenduses olema. Kuidas käib offline Windows’i uuendamine?
Ei saa me läbi Internetita
Kuigi meie uuendatav arvuti võib olla internetivaba, siis päris ilma välise ühenduseta uuendusi teha ei saa. Selleks tuleks ikkagi mõne teise arvutiga soovitud värskendused alla laadida ning need siis sobiva andmekandjaga üle kanda.
Päris 3D fotode tegemine pole täna veel kuigi odav lõbu. Selleks on vaja spetsiaalset kaamerat, mida polegi nii lihtne leida ning mille hind on päris soolane. Küll aga on võimalik luua “lihtsa” inimese 3D fotosid, mille vaatamiseks pole vaja mingit lisatehnikat. Kõigest kohe lähemalt.
Tasuta veebiteenus
Digitargale on alati meeldinud tasuta teenused ning Start3D portaal pole selles suhtes mingi erand. Ehkki teenuse kasutamiseks tuleb ennast registreerida, käib see kiiresti: valid omale nime, parooli ja sisestad meiliaadressi. Sinna saadetakse link sinu konto aktiveerimiseks.
Peale aktiveerimist suunatakse sind oma konto ankeedile, kuhu võid (aga ei pea) enda kohta lisainformatsiooni lisada. Järgmine samm viib sind juba portaali tutvustavale leheküljele. Sealtsamast saad koheselt luua ka uue albumi, et oma pildid üles laadida.
5. juulil aastal 2010 muutus lõpuks Eestis domeenide (ehk internetiaadresside) registreerimise ja haldamise kord. Eelmine kord kehtis aastast 1992 ning ei sobinud kuidagi Eesti kui e-riigi kuvandiga. Mis on muutunud?
Vana kord
Enne 5. juulit kehtinud kord lubas .ee lõpulisi aadresse registreerida vaid juriidilistel isikutel ehk ettevõtetel. Ning sealgi oli ühe ettevõtte kohta lubatud vaid üks aadress korraga (mõned erandid välja arvata). Eraisikud, nagu sina ja mina, said enda nimele registreerida vaid .pri.ee lõpuga aadresse.
Viimase aja suurema reklaamikampaania ajel teab ilmselt igaüks, millal saabub Eestisse digitaalse televisiooni ajastu. Et see kuupäev on märkamatult lähedale jõudnud, on ka Digitargal mõni soovitus ja tähelepanek sinuni tuua. Täpsemalt tuleb juttu vabalt õhus levivast digitelevisioonist.
Digitaalne televisioon
1. Digitaalne televisioon on raadiolainetega leviv televisioon. Võrreldes tavalise analoogtelevisiooniga on aga nüüd telekasse jõudev info kodeeritud digitaalseks nullide ja ühtede jadaks (ehk arvuti keelde - bittideks). Ja seda mitte suvalisel moel, vaid kasutades DVB-T standardit
Kahtlen, kas leidub aktiivsete arvutikasutajate seas inimest, kellel ei oleks mingit sorti kontoritarkvaraga tegemist olnud. Ikka ja jälle on vaja meisterdada mõni kirjutis, kasutada ära tabelarvutuse võlusid ning ehk ka teha väike ettekanne. Google Docs’ile on nüüd tekkinud tõsine konkurent - Office Web Apps, mis kuulub Microsoft’ile.
Digitark on kontoritarkvarast veebis rääkinud mitmeid kordi, näiteks “Kui sa Office’it osta ei raatsi, kirjuta dokumendid valmis internetis“, “Thinkfreega saab tekstid, tabelid, esitlused teha valmis internetis” ning sobiv lugemismaterjal on ka “Milliseid uuendusi sisaldab Microsoft Office 2010?”.
Mis on Office Web Apps?
Office Web Apps on sisuliselt seesama kontoritarkvara, mille igapäevane nimetus on Microsoft Office 2010. Ehk siis kõige värskem versioon Microsoft’i kontoritarkvara seerias. Office Web Apps on kohandatud versioon töölaua tarkvarast, mis nüüd on kolinud Internetti.
Igasugune virtualiseerimine on arvutimaailmas hetkel kuum teema. Arvutite ja lihtsamal juhul kõvaketaste virtualiseerimise kõrval tehakse seda ka WiFi-ga. Ehkki vahepeal unustatud, on nüüd viimane seoses Windows 7-ga jälle aktuaalseks muutunud. Virtuaalne WiFi tähendab võimalust ühe adapteriga mitut võrku samaaegselt kasutada.
Ajaloost
Virtual WiFi sai alguse aastal 2002, nimetati teda tol ajal MultiNet’iks. Tegemist oli Microsoft’i uurimusprojektiga, mis kujutas endast juhtmeta võrguadapteri virtualiseerimise arhitektuuri. Maakeeli öeldes, üks WiFi kaart jagatakse virtuaalselt mitmeks erinevaks WiFi kaardiks.
Tänane jutt pole võibolla niivõrd Digitargalik, kui tavaliselt. Nimelt on lisaks kõikvõimalikele 3D filmidele (mida saab nii kodus kui kinos vaadata) tekkinud mängusõpradele võimalus kolmemõõtmelist maailma ka arvutis kihutades või vaenlast tulistades tunnetada.
Rääkides 3D-st, leiab Digitargast mitmeid asjasse puutuvaid artikleid: Heigo teemal ”Ülevaade 3D videoelamuse arengust” ja Marko tulevikku kiikav artikkel “Kuidas saame tajuda virtuaalreaalsust?” (teine osa siin).
Vajalik tehnika
Esimeseks tingimuseks on paraku Nvidia nimelise tootja videokaardi olemasolu sinu arvutis. Toetuse on saanud GeForce 100/200/300/400, 8. ja 9. seeria kaardid (täpsema tabeli leiad siit). See on kurb uudis kõigile Nvidia suure konkurendi ATI toodangu fännidele.
Tihtipeale on meil mõne ülesande täitmiseks arvutis võimalik kasutada erinevat tarkvara. Seejuures võivad ühed neist paremini sobida kui teised ning samuti olla väga erineva maksumusega (kui üldse maksab). Kuid kuidas sellised erinevaid alternatiive leida? Täna sellest lähemalt juttu tulebki.
Mida siis ikkagi mõelda alternatiivsete valikute all? Võtame ühe kiire näite tuntud Adobe Photoshop’i näol. Tegemist on professionaalidele mõeldud pilditöötlustarkvaraga, millel ka muljetavaldav hinnalipik. Samalaadne programm tasuta kannab nime Gimp. Aga veel?
Nii, nagu läheb sassi pikalt koristamata tuba, juhtub sama ka arvutiga. Kui varem on juttu olnud üleliigse tarkvara eemaldamisest arvutist ning üldisest failisüsteemi korrashoiust, siis täna vaatame, kuidas oma töölauda puhtana hoida.
Arvuti üldisest korrashoiust saad ülevaate, kui loed Digitarga artiklit Arvutihoolduse ABC
Organiseeritus
Oma kõige tihedamini kasutatavate programmide ja failide tarbeks on Windows’i disainitud Start menüü. Seal on võimalik viiteid valida vastavalt oma soovidele ja tahtmistele. Esile tuuakse kõige rohkem kasutatud programmid, Windows 7 lisab sellele omalt poolt võimaluse avada vastav programmi fail (nt Paint’iga jpg-pilt).
Umbes 40 aastat tagasi ennustasid teadlased, et 2000 aastaks saame oma arvutiga juba suhelda. Tänaseks päevaks on siiski selgunud, et nii lihtsalt need asjad läinud ei ole. Siiski, meil kõigil on võimalus arvutit kasutada oma hääle abil. Kuidas? Seda täna lähemalt vaatamegi.
Ajalugu ja kõne tuvastamise probleemid
Esimene häält tuvastav seade nägi ilmavalgust 1952 aastal. Aparaadi ülesandeks oli aru saada ühekohalistest numbritest. 12 aastat hiljem andis IBM välja Shoebox’i nimelise seadme, mille ülesanne oli sisuliselt täpselt sama - nimetatud numbritest 0-10 aru saada ning kasutajale seda näidata. Lisaks oskas aparaat aru saada ka lihtsamatest matemaatilistest märkidest (+, -, =) ja tulemusi kasutajale näidata.
Olen kindel, et meil kõigil on arvutis üksjagu digikaameraga tehtud pilte. Digitaalsel kujul fotode hoidmine on küll mugav, kuid erinevatel põhjustel on vaja neid pilte vahest ka näpu vahel hoida. Täna uurimegi, kus ja kuidas saab oma pildid läbi online-teenuse välja printida ja kasvõi postiga koju saata.
Kuidas teenus töötab?
Iseenesest pole piltide tellimine Internetti kasutades midagi uut. Selleks tuleb vaid teada, millisele aadressile minna ja milliseid teenuseid ettevõte pakub. Tavaliselt tuleb tellimuse sisse andmiseks ennast registreerida, vaid mõni üksik teenusepakkuja ajab ilma läbi.
Mozilla Firefox on ka eestikeelsena saadav brauser, mida tunnevad kõik vabavara pooldajad. Täna tahaksin omalt poolt jagada paar huvitavat nippi, mis võib Interneti kasutamise märksa mugavamaks muuta nii algajale kui ka edasijõudnud kasutajale.
Sõbralik hoiatus ka: artikkel sisaldab täpseid edasijõudnute õpetusi ja nendest kõrvale kaldumine võib rikkuda sinu brauseri. Soovitav on kasutada kõige värskemat Firefox versiooni.
Kiirus
Tulerebast on võimalik terve ja kiirena hoida üsna lihtsal moel: eemalda brauserist kõik mittevajalik. Sealhulgas otsingumootorid, vanad mittetöötavad või korduvad järjehoidjad ja lisad, mida sa ei kasuta.
Viimasel ajal on reklaamisõnumites tihti näha või kuulda taolist fraasi: “Liitu meie fännilehega Facebook’is” vms. Sellisteks sõnumiteks on ka põhjust, sest Facebook on Eestis laialt levinud võrgustik. Need õnnelikud, kes sellest sotsiaalvõrgustikust juba midagi teavad, tänasest artiklist palju uut teada ei saa. Küll aga lugejad, kes Facebook’i veel kasutanud ei ole.
Sotsiaalvõrgustikest loe lähemalt Digitarga artiklist “Mida sotsiaalvõrgud nende loojatele ja kasutajatele annavad?“.
Ajalugu
Facebook’i idee sai alguse 2003 Harvardi Ülikooli tudengi Mark Zuckerberg’i ideest kõrvutada korraga kahte pilti ja valida neist ilusam. Tegemist oli siis kahe reaalselt ülikoolis õppiva tudengiga ning nimetati lehekülge Facemash’iks. Esimese nelja tunniga külastas lehekülge üle 400 inimese.
Kui oma eelmises postituses rääkisin kasutajate põhjendustest, miks nad Linux‘it ei soovi kasutada, siis täna räägin Windows‘ist. Täpsemalt head ja vead, mis selle operatsioonisüsteemiga kaasa tulevad. Ja lõpuks, kas Windows’i plussid on tõesti rohkem väärt kui miinused?
Taust
Kas oskad arvata, kui suur osa operatsioonisüsteemide turust on kaetud Microsoft Windows’iga? Aprill 2010 erinevaid statistilisi andmeid vaadates saab vastuseks 85-90%. See tähendab, et Microsoft on operatsioonisüsteemide turul kindel monopol, hõlmates süle- ja lauaarvuteid. Serverite operatsioonisüsteemide jaotumine on sootuks teistsugune.
Natuke aega tagasi sattusin ühe väga huvitava artikli peale, mille sisu sooviksin jagada ka Digitarga lugejatega. Nimelt räägiti põhjustest, miks arvutikasutajad on Linux‘i juurest tagasi Windows‘i maailma pöördunud. Vaatame, mille üle inimesed siis kurdavad.
Antud refereeringu originaalartikkel asub PCWorld’i kodulehel, autoriks Keir Thomas
1. Programm, mida ma kasutan, et tööta Linux’is
Paljude populaarsete ja väga professionaalsete programmide tootjad (näiteks Adobe) on sihtinud ainult Windows’i. Näitena võib tuua
Varundamine on alati olnud aktuaalne. Kuid sealjuures kimbutavad pidevalt mured, mainides neist vaid osa: kuhu varundada, kuidas seda kõige õigem oleks teha ja kui tihti seda peaks tegema. Kui sa oled piisavalt laisk, varustatud interneti püsiühendusega ja raatsid ehk ka natuke raha maksta, võib sulle kõige paremini sobida hoopis online-varundamine.
Varundamisest on Digitargas mitmeid kordi juttu olnud, ülevaate neis saab artiklist Milliste programmidega oma faile arhiveerida? ning lisaks on kirjutanud Heigo artikli Kus sina hoiad oma muusikafaile ja fotoarhiivi?
Virtuaalne töölaud (Virtual desktop) on selline lahendus, mis toob ühe arvuti kuvarile mitu erinevat töölauda. See lahendus on levinud Linux’i operatsioonisüsteemides ja esimest korda asjaga kokku puutudes ei pruugi sellest midagi arvata. Nõudlikumale arvutikasutajale võib aga sellest palju abi olla.
Loe Digitargast ka teisi virtualiseerimisega seotud artikleid: Kuidas ühest kõvakettast teha mitu virtuaalset kõvaketast?, Palun mulle üks virtuaalne arvuti - lihtne!
Pilk ajas tagasi
Virtuaalne töölaud on lahendusena kättesaadav juba aastast 1985 masinal nimega Amiga 1000. Tõsi, tookordsed arvutusvõimsused ei suutnud lahendust just kõige paremini ära kasutada.
Google on tuntud oma laia haarde poolest. Üheks arendatavaks suunaks muu kõrval on virtuaalsed maakaardid. Google Maps, Google Earth, 3D kujutised kaartidel, pildid või muu informatsioon asukohast. Juba mõnda aega on tegeletud järgmise suure projektiga Street View.
Virtuaalne reaalsus
Street View, nagu nimigi ütleb, on võimalus vaadata kaardil ümbrust otsekui oleksid sa ise seal. Meenutuseks, Google Maps lubas kasutajatel lisada asukohas tehtud pilte ja muud informatsiooni. Paljud tulid mõttele lisada lausa panoraamfotod ümbrusest. Nüüd teeb Google neid fotosid ise.
Microsoft Live Mesh on üks neist teenustest, mida saab liigitada pilvevõrgunduse alla. Teenuse abil on võimalik faile oma arvutite vahel jagada ning sünkroniseerida. Kuidas see täpsemalt käib, vaatame kohe üle.
Põhimõte
Live Mesh’i idee saab alguse mitme arvuti kooslusest ja nende vahel liigutatavatest failidest. Lihtne näide: sinu arvutis on üks fail, mida sa sooviksid kasutada mõnes teises arvutis kusagil mujal. Muidugi, kasutada võib ka kaasaskantavat mäluseadet, kuid Live Mesh teeb sellest natuke enamat.
2 kommentaari
Trackback
Enne veel, kui läheme oma jutuga edasi, vaatame korra uut akusäästlikku käitumist. 
Vanemad postitused
