Ubuntu – uuele Linuxi-kasutajale suunatud operatsioonisüsteem

Autor:	Mehis Tuisk	Esmaspäev, 30.06.2008
Teemad:	Tarkvara

 Eelmises loos arutlesin, miks Linuxi väljalasked on väärilised alternatiivid Windowsile. Seekord on veidi lähemalt juttu Ubuntu Linuxist.

Lihtsuse ja kasutajasõbralikkuse pärast soovitavad kogenumad linuxikasutajad algajatele sageli just Ubuntut.

Operatsioonisüsteemis kõik olulisemad programmid olemas
Kui käivitada äsja installeeritud operatsioonisüsteem, on see juba täiesti töövalmis ning lisaprogramme ilmtingimata vaja ei ole – olemas on veebilehitseja (Firefox), meiliklient (Evolution), kontoritarkvara (OpenOffice), pilditöötlusprogramm (GIMP), internetisuhtluse programm (Pidgin, mis oskab suhelda MSN-i, Google’i jt võrkudes), meediamängijad jpm.

Ubuntus on ka arvukalt draivereid, mis tunnevad ära laia valiku arvutite riistvarast. Pärast operatsioonisüsteemi paigaldamist enamasti midagi juurde otsida ei tule, kõik on juba kasutamiseks valmis.

Ubuntu on ka eestikeelne
Eestlastele on rõõmustav, et ligi 90 eri keele seas oskab Ubuntu ka eesti keelt ning kõik toimetused saab ära teha emakeelses keskkonnas. Et see kõik ühele CD-plaadile ära mahutada, valivad tarkvaraarendajad kaasapandava tarkvara nii, et kõik põhivajadused saaksid kaetud, aga mitu programmi ei teeks ühte asja.

Miinuseks tarkvaraprobleemide lahendamine
Sarnaselt teiste Linuxi edasiarendustega on Ubuntu miinuseks tarkvaraprobleemide lahendamine. Näiteks, kui operatsioonisüsteem ise arvuti videokaarti ära ei tunne, tuleb näha palju vaeva, et teada saada, mis valesti on ning kuidas seda parandada saab. Õnneks on Ubuntu kasutajaskond suur ning paljud asjatundjad on nõus igaüht võimaluste piires aitama.

2007. aastal oli DesktopLinux.com läbiviidud uuringu andmetel kõige populaarsem Linuxi edasiarendus just Ubuntu, mis haaras enda alla 30% kõikidest Linuxi kasutajatest. Järgmisele kohta hoidis 21% SUSE Linux.

Mida rohkem on tavakasutajaid, seda rohkem on ka tarkvaraarendajaid, testijaid ning teisi inimesi, kes kogu süsteemi lihtsamaks ja paremaks aitava teha. Sama näitab ka Ubuntule sobiva tasuta tarkvara valik.

Nutikad lahendused on Ubuntu suur pluss

Kui tundub, et ühest ekraanist jääb väheseks, siis GNOME aknahalduriga saab kasutada mitut töölauda. Nupuvajutusega on sul justkui kaks või enam monitori, mille vahel saad infot jaotada. Erinevus on selles, et kui mitme kuvari puhul peab teisel ekraanil oleva info nägemiseks pöörama pead või pilku, siis Ubuntu vahetab ekraanil pildi ning ise mujale vaatama ei pea. Ja see on ainult üks paljudest nippidest.

Operatsioonisüsteemiga tuleb kaasa ka tohutu programmikataloog. Internetiga ühendatud arvutis saab sealt valida kõikvõimalikku tarkvara alates rallimängudest kuni keeleõppe ja pangaarvete haldajani. Pärast soovitud programmide valimist tuleb vaid vajutada installeerimise nupule. Nõnda säästad ennast internetist programmide otsimisest ja tõmbamisest – su arvuti saab sellega ise hakkama.

Ubuntu on eluviis
Sõna ubuntu pärineb Aafrikast ja tähistab ühiskondlikku eluviisi. Otseselt tõlgitakse seda kui inimlikkust teiste suhtes ja usku kõikide seotusse, ühtsusesse. Ubuntut iseloomustavad sõnad nagu austus, abivalmidus, jagamine, kogukond, hoolimine, usaldus, isetus jpm.

Kõike seda Ubuntu Linux ka on. Näiteks, kui sa ei oska internetist tõmmatud operatsioonisüsteemi plaadile kirjutada, on võimalik plaat tasuta koju kätte tellida. See võtab küll kuu jagu aega, ent soovijale on võimalus olemas.

Ubuntu Linux põhineb Debiani pakihaldusel. See tähendab, et Ubuntuga kaasas olevad tarkvarapaketid on eelnevalt seadistatud, et neid lihtsamalt paigaldada saaks. Originaalis töötab Ubuntu GNOME’i aknahalduril. Eraldi väljalaskeid tehakse ka töölauakeskkondadega KDE (Kubuntu) ja Xfe (Xubuntu).

Lisaks on haridusasutustele mõeldes välja arendatud ka hariduslik versioon Edubuntu.