Kuidas sülearvuti füüsiliselt terve hoida?

Autor:	Mehis Tuisk	Teisipäev, 07.07.2009
Teemad:	Töökorras arvuti

Tänapäeval on sülearvutist saanud inimesele asendamatu mobiilne abivahend kogu eluks. Sellega saab töö koju kaasa võtta, reisides filme vaadata, kasvõi Soomaa rahvuspargis meili kontrollida ja palju muud. Kahjuks ei ole sülearvutid aga füüsiliselt igikestvad ning ka madalalt kukkumine võib näiteks kõvaketta koos kõikide andmetega mahakandmisele saata.

Selles postituses ongi lähemalt juttu sellest, kuidas sülearvutit turvaliselt kasutada, transportida ja hoiustada.

Transpordi turvalisus algab kotist
Ehkki arvutikotid pole enam pelgalt praktilised tarbeesemed, nagu kümmekond aastat tagasi, tuleb selle soetamise juures kindlasti pöörata tähelepanu ka arvuti füüsilisele turvalisusele.

Nimelt sülearvuti kaks suuremat vaenlast on põrutused ja niiskus. Kott peaks arvutit mõistlikkuse piires mõlema eest kaitsma. See tähendab, et materjal peaks pidama ühe lühida paduvihma jagu vett ning kaitsma kukkumiste eest kuni meetri kõrguselt.

Viimase puhul on oluline pöörata tähelepanu polsterduse paksusele. Väga õhukese eraldusega kotid hoiavad arvutit vaid kriimustuste eest. Põrutuste ja kukkumiste mõjude vähendamiseks on tarvis polstrit, mille paksus oleks rohkem kui pool sentimeetrit.

Süles töötades hoia silmad lahti
Üks suuremaid probleeme arvuti põlve otsas kasutamisel on, et arvutil puudub stabiilne alus. Nii võib tähelepanematu liigutamise või miks mitte näiteks auto äkkpidurdus peale arvuti sülest maha kukkuda.

Kui ka pärast kukkumist arvuti sisu terveks jääb, võib juhtuda, et kannatada saab arvuti ümbris. Tasub aga meeles pidada, et piisab mõrast arvuti korpuses või kadunud plasttükist arvuti servas, et kaotada õigus ka hilisemalt tekkinud vigade garantiiremondile.

Süles töötamist tasuks niisamagi vältida. Seda enam, et lahtise kaanega arvuti kukub vigastuste suhtes tundlikumalt – hinged võivad murduda, ekraani katte kaitse on kõrvale lükatud ning ka ekraan on kõikidele löökidele avatud.

Voolujuhe peida toa serva
Üks sagedasemaid sülearvuti füüsilisi kahjustusi on seotud toitejuhtmega. Tüütult pikka toitejuhet ei viitsita tihtipeale jalust ära tõsta, mistõttu see kõikidele tahes-tahtmatult jalgu jääb.

Ohte on siin mitu. Juhtmesse takerdunud inimene võib arvuti aluse pealt maha tõmmata. Kukkumiskahjudest tavalisem on aga vigastatud või katkine vooluadapter. Purunenud kaablid on üheks suuremaks nuhtluseks, sest kaabel katkeb harva sealt, kus teda parandada annab. See aga tähendab, et tõenäoliselt tuleb uus laadija muretseda, sest katkine on ohtlik ja ei pruugi töötada. Halvem on lugu, kui toitekaabel peaks kahjustama arvuti sees olevat toitejuhtme pesa. Sellisel juhul võib arvuti parandamiseks vaja minna uut emaplaati.

Kahjude vältimiseks on kõige lihtsam viis kaabel jalust ära tõsta. See on küll tüütu, kuid hoiab säästud rahakotis ja aitab ka vältida, et keegi kaabli otsa koperdades kukub ning viga saab.

Mõningaid nippe arvuti kaitsmiseks
• muretse arvutile kott, mis on paksema polstriga ja peab vähemalt ühe hoovihma jagu vett;
• paiguta lahtikeritud toitejuhe nii, et see kellelegi jala ette ei jääks;
• süles töötades liiguta end ettevaatlikult ning jälgi ümbrust, et vältida arvuti kukkumist;
• kui lähed arvutist eemale, sulge selle kaas – kinniselt on arvuti välistele mõjudele kõige vastupidavam;

• kui arvutit mõnda aega ei kasuta, pane see kotti – kehtib eriti, kui läheduses on lapsed, sest nii ei ole neil kiusatust seda lahtiselt tõsta, samuti ei saa nii arvutile kogemata jooke peale valada;
• toitejuhet ära järsult murra – voolukaablid on kõige õrnemad adapterist väljumise juures ning seal ei tohi seda kindlasti murda, sest tulemuseks võib olla katkine juhe;

• ära pane sülearvutit muu kraami alla – ehkki mõne arvuti korpus on piisavalt tugev, et seal peal seista, kasutab enamik arvuteid, mis säärast kohtlemist ei kannata. Arvutile asetatud raskused võivad vajutada sisse ekraani või mõne detaili. Eriti tuleks jälgida transpordi puhul, kui füüsikalised jõud raskuste suunda ja olemust muudavad.