Mis on virtuaalne Wifi ja kuidas seda kasutada?

Autor:	Sander Hüüs	Reede, 11.06.2010
Teemad:	Internetiühendused, Tarkvara, Uudised

Igasugune virtualiseerimine on arvutimaailmas hetkel kuum teema. Arvutite ja lihtsamal juhul kõvaketaste virtualiseerimise kõrval tehakse seda ka WiFi-ga. Ehkki vahepeal unustatud, on nüüd viimane seoses Windows 7-ga jälle aktuaalseks muutunud. Virtuaalne WiFi tähendab võimalust ühe adapteriga mitut võrku samaaegselt kasutada.

Ajaloost
Virtual WiFi sai alguse aastal 2002, nimetati teda tol ajal MultiNet’iks. Tegemist oli Microsoft’i uurimusprojektiga, mis kujutas endast juhtmeta võrguadapteri virtualiseerimise arhitektuuri. Maakeeli öeldes, üks WiFi kaart jagatakse virtuaalselt mitmeks erinevaks WiFi kaardiks.

Esimesena katsetati antud võimalust juba Windows XP-s. Aktiive arendus VWiFi (Virtual WiFi) kallal käis kuni 2006. aastani, hetkel pakutakse kõigile soovijatele nii VWiFi tarkvara kui ka selle aluseks olevat koodi. Teisalt, nagu mainitud, sisaldab täna nii Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 seda lahendust.

Olgu mainitud, et kõik draiverid, mis on loodud konkreetselt kas Win 7-e või Server 2008 R2-le, peavad kokkuleppe kohaselt olema VWiFi pakkumiseks valmis. Terasemad said ilmselt aru, et ainus eeldus VWiFi kasutamiseks eelmainitud operatsioonisüsteemidel ongi uue draiveri olemasolu.

Eesmärgid
VWiFi üheks esmaseks ülesandeks oli leida kasutust juhtmeta ühenduste diagnoosimisel ja lahenduste leidmisel. Seda võimalust kasutavad muide mitmed asjaga kursis olevad võrguadministraatorid. Kuid ka nö igapäevaseks kasutuseks leiab sellest tehnoloogiast nii mõndagi.

Teine huvitav võimalus on luua juhtmeta ühendus teiste arvutite või seadmetega (mis on WiFi võimelised), samal ise näiteks teise WiFi ühendusega Interneti otsas olla. See lahendus loob eeldused Interneti jagamiseks teistele seadetele, mis on samal ajal sinu võrgus kättesaadavad.

Kuidas VWiFi’t üles seada?
Esimese sammuna tuleks oma Windows 7-le otsida just sellele mõeldud WiFi draiverid, mille leiab tootja koduleheküljelt (kui need on olemas). Kui sinu WiFi kaart on sobiv, lisab Windows 7 automaatselt uue Wireless võrguühenduse (Microsoft Virtual WiFi MiniPort Adapter).

Edasi tuleb hakata toimetama käsurida (Start menüü - Run - cmd) kasutades. Alustada võiks oma seadete sisestamisest käsureale. Käsk ise näeb välja seesugune:
netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid=”võrgu nimi” key=”võrgu parool” keyUsage=persistent
“Võrgu nimi” asemele võid kirjutada midagi omale meelepärast, “võrgu parool” tuleb valida pidades silmas WPA2 nõudeid (9 tähemärki).

Nagu juuresolevalt pildilt näha, on järgmine käsk valitud: netsh wlan start hostednetwork. See paneb meie värskeltloodud võrguühenduse käima.

Seejuures võid nüüd näha võrguadapterite kaustas loodud võrguühendust:

Enam ei olegi muud, kui otsida välja mõni WiFi’t toetav seade ning loodud võrguga ühenduda. Näiteks teise arvutiga:

Täpsemaid juhendeid võid leida näiteks Infotehnoloogia Kolledži vikist või uurida Eric Geier’i poolt kirjutatud õpetust.

Käsurea asemel tarkvara
Kui imelike hieroglüüfide toksimine käsureale pole teps mitte sinu jaoks, on olemas ka teine võimalus. Hädast aitab välja Virtual Router’i nimeline tarkvara, millega saab hõlpsasti luua Internetti jagava võrguühenduse teiste seadmete tarvis.

Kui Virtual Router tundub liiga lihtlabane programm olevat, tasub uurida ka Connectify nimelist programmi, mis annab mõned lisavõimalused.

http://virtualrouter.codeplex.com/
http://www.connectify.me/

Kokkuvõtvalt
Kui aus olla, siis virtuaalse võrguühenduse loomine tundub olevat piisavalt mittevajalik idee. Kuigi, on olukordi, kus sellise võimaluse kasutamine võib olla kulla hinnaga. Eriti kui mõelda näiteks nutitelefonide või mistahes WiFi-t kasutada oskava seadme peale.

Algne Microsofti MultiNet projekt toetas teoreetiliselt lõputu arvu virtualiseeritud WiFi ühenduste kasutamist. Kuid tänaseid operatsioonisüsteeme kasutades lubatakse virtualiseerida vaid üks võrguadapter. Seda on tehtud, pidades silmas võrguühenduse jõudluse langemist.

Ka Linux’is on võimalik ühe võrguadapteri peale ehitada mitu virtuaalset ühendust. Selleks tasub külastada zeroshell.net nimelist lehekülge. Huvilistele soovin head katsetamist!