10 asja, mida digitelevisiooni puhul tähele panna

Autor:	Sander Hüüs	Teisipäev, 29.06.2010
Teemad:	DigiTV, digikodu

Viimase aja suurema reklaamikampaania ajel teab ilmselt igaüks, millal saabub Eestisse digitaalse televisiooni ajastu. Et see kuupäev on märkamatult lähedale jõudnud, on ka Digitargal mõni soovitus ja tähelepanek sinuni tuua. Täpsemalt tuleb juttu vabalt õhus levivast digitelevisioonist.

Digitaalne televisioon
1. Digitaalne televisioon on raadiolainetega leviv televisioon. Võrreldes tavalise analoogtelevisiooniga on aga nüüd telekasse jõudev info kodeeritud digitaalseks nullide ja ühtede jadaks (ehk arvuti keelde - bittideks). Ja seda mitte suvalisel moel, vaid kasutades DVB-T standardit

2. Digitaalseks on televisioon tõlgitud ühel konkreetsel põhjusel - raadiolainete nappus. Nimelt saab digitaalselt pakitud signaaliga ühel sagedusel edastada  ühe programmi asemel kuni 12 teleprogrammi, mis on seega oluliselt efektiivsem raadiolainete kasutus. See aitab ka energiat kokku hoida, sest saatjad tarbivad seda palju.

Üks põhjustest, miks Eesti digitelevisioonile üle läheb, on Euroopa otsus analoogtelevisioon lõplikult kaotada aastaks 2012. Eesti, tänu oma väiksusele ja tehniliselt arenenud infrastruktuurile tõi aga kuupäeva paar aastat ettepoole, olles eeskujuks teistele maadele.

3. Õhus leviv digitaalne televisioon on tasuta nähtav koos viie Eesti telekanaliga. Nende nägemiseks tuleb osta soovitatavalt Digilevi märki kandev digiboks ning vaadata üle oma antenn ning kaablid. Võimalik on ka sellise teleri ost, millele on digiboks juba sisse ehitatud.

Antenn
4. Antenn peaks olema UHV ehk detsimeeterlaineala antenn, mis toimetaks sagedustel 470-862MHz. See on tegelikult ka analoogtelevisiooni vaatamiseks levinud antenn. Kui viimane on katusel juba olemas, tuleb see õigesse suunda keerata ning parimal juhul piisab sellest pildi telekasse saamiseks.

5. Kui UHV antenn on katusel olnud aegade hämarusest saadik, oleks mõistlik üle vaadata nii antenn kui kaablid. Digitaalne televisioon on küllalt pirtsakas ning iga puudujääk kehvas antennis või kaabelduses lööb kohe välja. Uued kaablid aitavad pilti kvaliteetsena hoida.

6. Antennil võiks olla ka korralik võimendus. Seda eriti siis, kui asud saatjamastist kaugel. Samas, kasutan näiteks isegi Tallinna kesklinna lähedal väikest võimendiga UHV antenni, mis kaugest vene ajast pärit. Kuid pilt jõuab tõrgeteta telekasse. Ilma võimendita pilti aga ei näe või on see väga kehva kvaliteediga (hakib).

Seadmed
7. Et digitaalset televisiooni näeb ainult digiboksi vahendusel, tuleb viimane endale poest muretseda. Kõige lihtsam tee on soetada Digilevi märgiga varustatud digiboks, mis on eesti digitaaltelevisiooni kasutamiseks testitud. Kui soovid aga ise asjale läheneda, tuleb arvestada paari kindla asjaga.

Digiboks peab olema kõigepealt õige tüübiga - DVB-T ehk digital video broadcasting - terrastial (digitaalse video ülekanne - maapealne). Niisamuti peab ta toetama uut kodeeringut MPEG4 (Moving Pictures Expert Group), mis on Euroopas leviv uus standard. Vana standard oli MPEG2 ning sellega pole Eestis midagi teha.

8. Tulevikku silmas pidades tasub kiigata digibokside suunas, millel on ka kaardipesa. Sellisel juhul saab võimalikuks tasuliste kanalite vaatamine, liitudes mõne teenusepakkujaga. Paha ei tee ka digiboksi valmisolek HD (High Definition) pildi näitamiseks.

Leviala
9. Enne, kui hakkad oma antenni sobiva masti suunas liigutama, tasub üle vaadata Eesti digitaalse televisiooni leviala kaart. Seda saab näha Levira koduleheküljel. Raadiolained on tegelikkuses nagu valgus, mis ei levi nurga taha (peegelduse abil võib levida). Ideaalne oleks muidugi otsenähtavus.

10. Tasub tähele panna, et osad saatjad on vertikaalpolarisatsiooniga (kaardil roheline ala). See tähendab, et antenni ei panda horisontaalselt, nagu tavaliselt, vaid keeratakse 90 kraadi vertikaalsesse asendisse. Kõik sõltub sellest, millises asendis on saatja.

Enne konkreetsete ostude või muu digitaalse õhus leviva televisiooniga seotud toimingute tegemist tasub kindlasti lugeda materjali aadressil www.digilevi.ee. Põhjalik lugemismaterjal (PDF kujul) asub siin.

Mööda külgi ei jookse maha ka digileviga tegeleva firma kodulehekülg - www.levira.ee. Vajalikke seadmeid ja antenne võid küsida igast elektroonikapoest.