Millised muudatused tõi Eesti uus domeenikord?

Autor:	Sander Hüüs	Reede, 09.07.2010
Teemad:	Kodu- ja väikekontorile, Uudised

5. juulil aastal 2010 muutus lõpuks Eestis domeenide (ehk internetiaadresside) registreerimise ja haldamise kord. Eelmine kord kehtis aastast 1992 ning ei sobinud kuidagi Eesti kui e-riigi kuvandiga. Mis on muutunud?

Vana kord
Enne 5. juulit kehtinud kord lubas .ee lõpulisi aadresse registreerida vaid juriidilistel isikutel ehk ettevõtetel. Ning sealgi oli ühe ettevõtte kohta lubatud vaid üks aadress korraga (mõned erandid välja arvata). Eraisikud, nagu sina ja mina, said enda nimele registreerida vaid .pri.ee lõpuga aadresse.

Need tingimused olid aga liialt piiravad ning lisaks oli kogu .ee lõpuliste domeenide haldamine keeruline. Samamoodi polnud lõppkasutajal (kes domeeni tellis) olukorrast selget ülevaadet.

Eesmärgid ja uus kord
Uue reeglistiku loomisel peeti silmas järgmisi eesmärke:

 1. Laiemad võimalused .ee domeeni kasutamiseks nii eraisikutele kui ettevõtetele.
Nii eraisikud kui ettevõtted saavad nüüd enda nimele registreerida täpselt nii palju domeene, kui neil parasjagu vaja on. Seejuures on samasugune õigus ka välismaalal asuvatel ettevõtetel, kui nad on seotud taotletava aadressiga.

 2. Kvaliteetsem teenus ja selgem haldamine
Uus kord aitab domeeniteenuse kvaliteeti tõsta läbi kahetasemelise süsteemi. Aadressi taotleja pöördub oma sooviga registripidaja (ISP) poole. Registripidaja hoolitseb kõigi registreerimistoimingute eest, mis uue aadressi loomisel on vaja teha.

Registripidaja omakorda annab registreerimisest teada domeeninimede registrile (EIS), kes kindlustab, et taotletav aadress ka toimiks (hoolitseb nimeteenuse eest). Lisaks on EIS’i ülesandeks pidada arvestust registreeritud domeenide üle.

Selline lahendus lubab kasutada ühtseid standardseid protokolle kõigi jaoks ning registreerimist saab küllalt palju automatiseerida. See aga omakorda tähendab seda, et kogu tegevus on lihtsam ja kiirem.

 3. Turvalisuse tõstmine (näiteks kübrerrünnaku korral)
Nii on EIS’i võimuses mõne aadressi nimeteenus sulgeda (st internetist pole võimalik seda lehte leida). Seda ainult juhul, kui domeenist lähtub selline oht, mis võib halvata kogu Eesti internetiliikluse.

 4. Ühildumine õigusruumiga ehk näiteks vaidlused kaubamärgi kasutamise kohta
Õigusruum on üks kuratlik asi. Tänased reeglid on aga sätitud sedapidi, et domeeninimede register võtab vastu kõik taotlused. Sama aadressi taotlusel saab esimesena taotluse teinud selle enda nimele.

Taotleja on seejuures kohustatud nõustuma tingimusega, et tema registreeritav domeen ei kahjusta kolmandate isikute õiguśeid. Kui nüüd peaks siiski tekkima vaidlus, et näiteks registreeritud aadress www.seejasee.ee on kellelegi huve või mainet kahjustanud, ei saa taotleja enam vastutust kõrvale lükata (põhjendusega, et taotlus rahuldati EIS’i poolt).

Muud muutused
Üheks olulisemaks muutuseks domeenisüsteemis on veel märksõna tähtajalisus. Nimelt saab internetiaadresse enda nimele registreerida ainult 1 aastaks korraga. Selle aja möödumisel muutub domeen uuesti kõigile kättesaadavaks või tuleb esitada uus taotlus registreeringu pikendamiseks.

Eelmine lõik sisaldas vihjet, et tuleb registreerida enda nimele. Domeenitaotlus peab olema kas ID-kaardiga digitaalselt allkirjastatud või käsiallkirjaga dokument. Juriidiliste isikute puhul peab registreerija olema ettevõtte esindaja, kes on kantud Äriregistri B-kaardile.

Olemasolevad domeenid tuleb 6 kuu jooksul ümber registreerida. Vastasel korral muutub domeen pärast üleminekuperioodi kõigile kättesaadavaks ning igaüks võib selle enda nimele registreerida.

Sellise süsteemi juurutamisel on ka üks suuur miinus. Nimelt on nüüd kõigile registreerijatele ette nähtud registreerimistasu ühe aasta kohta, mis on hetkel umbes 350 krooni ühe aadressi kohta. 285 krooni sellest küsib riik domeenisüsteemi korraldamiseks.

Igasuguste domeenivaidluste kiiremaks lahendamiseks on loodud ka spetsiaalne Domeenivaidluste Vahekohus. Kui aga seal soovitud tulemust ei saavutata on võimalik minna edasi kohtuvaidluseni, mis on aga teadagi pikk protsess.

Rohkem ja täpsemat informatsiooni leiab leheküljelt http://eestiinternet.ee