8 nippi arvuti kiiruse parandamiseks ja kõvaketta kontrollimiseks

Autor:	Välisallikad	Esmaspäev, 29.10.2007
Teemad:	Töökorras arvuti

Suures võiduajamises riistavara- ja tarkvaratootjate vahel kipuvad meie igapäevases kasutuses olevad arvutid aeglaseks jääma. Kuna iga programmi uuem versioon on arvuti suhtes järjest nõudlikum, ei suuda arvutid enam tarkvara kiiresti jooksutada ning tekib tunne, et masin on aeglaseks jäänud. Alati ei ole aeglaseks jäämise põhjuseks aga uued programmid, vaid probleemid kõvakettaga või mälumahu vähesus.

Kontrolli esmalt, kas kõvaketas on töökorras
1. Alustuseks on hea teha kindlaks, kas kettal on üldse vaba ruumi - kui on, siis tuleks otsida mõni hea programm kõvaketta skaneerimiseks. Üks lihtsasti kättesaadav tarkvara oleks HDTune. Sellega saab vaadata Health’i kaardilt, kas kõvaketta SMART info on korras ehk kas inforeal Reallocated Secror Count ja Data tulbas on kirjas 0. Kui sinna ilmuvad muud numbrid, siis tuleks teha esimesel võimalusel kõvakettast varukoopia. Varundamine on ka muidu väga oluline ning iga arvutiomanik peaks seda aeg-ajalt tegema, eriti sülearvutite omanikud.

2. Peale selle tuleks teha kõvakettale vigade kontroll HDTune programmi funktsiooniga Error Scan. Kui see lõpeb ja ekraanil ei ole roheliste ristkülikute vahel punaseid ristkülikuid, võib oma arvuti kõvaketta korrasolevaks lugeda.

Viska ära vanad failid ja mittevajalikud programmid
3. Nüüd oleks hea puhastada oma arvuti igasugustest vanadest failidest mida enam vaja ei ole. Alustada võiks dokumentide ja ülearuste failide kustutamisest ning eemaldada ka mittevajalikud programmid:
Start-> Setting-> Control Panel-> Add/Remove Programs.

Eemalda ajutised failid
4. Seejärel võta ette süsteemi kasutuses olevate, kuid ajutiste failide eemaldamine:
Ava Start-> Programs-> Accessories-> System Tools-> Disc Cleanup.
Võid jätta vaikimisi valitud kastikestesse linnukesed või lisada omalt poolt veel linnuksed tarkvara juurde, midlle puhul teate kindlasti, et võib kustutada.

Lase arvutil kõvakettal olevad failid loogilisse järjekorda seada
5. Kui kõik eelnev on tehtud, siis on aeg teha ketta operatsioon Disk Defragment. 
Ava Start-> Programs-> Accessories-> System Tools> Disk Defragmenter.

See tegevus aitab kõvaketta pinnal sättida kõik failid loogilisse järjekorda, et süsteem pääseks nii failidele kui ka vabale kettapinnale võimalikult kiiresti ligi. See tõstab olenevalt kõvaketta hetkeseisust kas mõningal määral või isegi märkimisväärselt arvuti kiirust.

Arvuti käivitamisel avaneb automaatselt ebavajalikke programme
Kui kõvakettaga on tööd tehtud, oleks mõistlik teha kindlaks arvutis töötavad programmid. Kui arvuti käima panna ja sisse logida, näete palju väikeseid ikoonikesi ekraani alumises paremas nurgas. Kõik, mis seal stardiribal kellapoolses nurgas pesitseb ei pruugi olla sulle vajalikud. Ometi kõik need programmid töötavad ja hõivavad nii arvuti kõvaketta pinda kui ka muutmälu. 

Avanevate programmide hulka saad ise vähendada
6. Üleliigseid käivituvaid programme saad välja lülitada kasutades sellist tarkvara nagu Start-Up Tool. Kui programmi käima paned, näitab ta sulle arvuti käivitamisel startivate programmide nimekirja. Kui programmil võtta linnuke eest ära, siis see peale järgmist arvutitaaskäivitust (restart) enam ei käivitu. Samas ei tohi kõiki programme välja lülitada, kasvõi näiteks viirusetõrjet.

Eemalda nuhkvara, mis teeb arvuti aeglasemaks
7. Lisaks võib olla arvutis ka rida programme, mis pole isegi kuidagi nähtavad, ent koormavad süsteemi siiski ning segavad ka vahel tavapäraste toimingute tegemist arvutis. See on nuhkvara, mis võib tegeleda sinu arvutitöö jälgimisega ja seda tavaliselt reklaami pakkumise eesmärgil. Eemaldamiseks on palju erinevaid programme, kuid üks parimaid on kindlasti Spybot, mis suudab skaneerimise lõpus näidata leitud nuhkvara nimekirja ning annab võimaluse need kustutada.

Task Manager annab infot, kas muutmälu on piisavalt
8. Kui kõik eelnev on tehtud, tuleks kontrollida ka muutmälu (kasutatakse üldiselt lühendit RAM). Kliki parema hiireklahviga oma alumisel stardiribal (see sinine riba ekraani allosas, kus kirjas kõik lahtiolevad programmid) ja avaneb rippmenüü. Vali Task Manager ja edasi vajuta sildile Performance. Sealt näed sa protsessori kasutust (CPU Usage) ning muutmälu kasutust (PF usage).

Arvuti korvab muutmälu vähesust kõvaketta arvelt
Pööra tähelepanu alajaotusele Physical Memory (K) ning sealt reale kogusumma (Total). See näitab arvutis olevat muutmälu mahtu kilobaitides. Kui see on näiteks 256MB (1MB = 1024KB) ning ülevalpool näitab aken (PF usage), et kasutuses on 400MB, siis on arvutil muutmälu väikseks jäänud.

Antud näite puhul oleks kindlasti vaja arvutisse muutmälu lisada, sest arvuti peab saama kõik kasutuses olevad programmid ning failid endale muutmällu laadida. Kui ta seda teha ei saa, püüab ta puudujääki kompenseerida kõvakettaga, mis aga on tunduvalt aeglasem kui muutmälu ja jällegi on tulemuseks aeglane arvuti.

Muutmälu soetamiseks küsi abi asjatundjatelt
Muutmälu suurendamiseks ainuke võimalus on seda vaid juurde osta. Mõistlik oleks minna kas koos arvutiga arvutiremondi töökotta või koos emaplaadi või sülearvuti käsiraamatuga arvutipoodi ning sealsetelt töötajatel nõu küsida. Tänasel päeval oleks soovitav paigaldada arvutisse vähemalt 1GB muutmälu.

Allikas: nõuandeid jagas igapäevaselt kasutajate arvutite kontrollimise ja parandamisega tegelev IT-spetsialist. Nipid pani kirja Raimo Matvere.