Mitmete Digitarga lugejate soovitusel kirjutame mobiilsete internetiühenduste kasutamisest välismaal. Olles isegi mobiilse interneti igapäevane kasutaja, olen harjunud lugema telefonist e-kirju, otsima infot teenuste ja kaupade kohta ning kasutan ka navigeerimisel kaardirakendust. Kuidas kasutada mobiilset internetti välismaal ja mida peaks siis arvestama?

Välismaal internetiühenduse loomine sarnane tavapärasele

Kui WiFi-leviala käepärast ei ole, on ka reisil viibides harjumuspäraste rakenduste kasutamiseks hea alternatiiv mobiilne internet. Välismaal saad mobiilse internetiühenduse luua nutitelefoniga, tahvelarvutiga vōi sülearvuti küljes oleva netipulgaga.

Loe edasi »

Küllap on tähelepanelikumad nutitelefoni kasutajad märganud, et juba mōnda aega on osadel uutel nutitelefonidel teiste omaduste seas välja toodud NFC tugi. NFC lühend tuleneb inglisekeelsest lühendist Near Field Communication ja see vōimaldab raadiosageduslikus lähiväljas (sagedusel 13.56MHz) toimivaid kontaktivabasid autentimis- ja makselahendusi.

Selleks, et selline raadioside oleks vōimalik, on telefoni sisse ehitatud spetsiaalne kiip. Erinevalt Bluetooth ühendusest, mis levib tavaliselt kuni 10 meetri kaugusele, on NFC lähivälja levimise kauguseks parimal juhul mōni sentimeeter. Lühike leviulatus on taotluslik. Tänu lähiväljale on NFC voolutarve väga väike ning ühendus turvaline.

Loe edasi »

Digitargas on põhjalikult varem kirjutatud sellest, mis on uus Windows 8 ja kuidas seda kasutada. Täna selgitan, millised on võimalused Windows 8-le üle minekuks? Uus Windows töötab hästi nii uutes kui ka mõne aasta vanustes arvutites (süsteeminõuded). Negatiivse poole pealt on ette heidetud, et kogu Windows 8 kasutamise kogemus on varasemast liiga erinev.

Loe edasi »

Kui räägitakse kaasaegsetest 3D arvutimängudest, siis võib jääda mulje, et tegemist on millegiga, mis on mõeldud vaid selle ala entusiastidele. Mängimise näol võib tegemist olla tõsise hobi või niisama väikese ajaviitega. Mängimiseks mõeldud arvutid peavad aga olema piisavalt head ning võimsad, et saada hakkama detailsete virtuaalsete mängumaailmadega. Selles postitused räägin 3D mängude kolimisesse pilveteenustesse, mis teeb selle palju rohkematele kasutajatele kättesaadavaks.

Loe edasi »

Mis võiks veel mugavam olla, kui suvel õhuke ja kerge tahvelarvuti seljakotti pakkida ja sobival ajal, sobivas kohas oma tööd ja tegemised ära teha? Teen seekord võrdluse kolmest sel aastal enim tähelepanu saanud tahvelarvutist. Nendeks on Apple uus iPad, Asuse Padfone ja Samsungi Galaxy Tab 2. Olgu öeldud, et tahvlid on võrdluses valmistajafirma tähestikulises järjekorras.

Apple uus iPad – suurepärane ekraan ja hea maine
 Uue iPad-i kuju ja mõõtmed on sarnased varasematele iPadi mudelitele. Sisu on eelkäijaga võrreldes võimsam. Kahetuumalise protsessori kiiruseks on jäänud 1 Ghz. Lisavõimsuse annab juurde uus Apple A5X kiip, millel on eraldi neljatuumaline graafikakiirendi. Uus iPad on veidi raskem ja mõõtmetelt õige pisut paksem, kuid paljude kasutajate endi hinnangul seda peaaegu ei märka ning see ei häiri. Aku kestvus on endiselt hea ning kasutusaeg on umbes 10h.

Loe edasi »

Varsti on tehnoloogiaekspertide hinnangul käes aeg, kus tahvelarvutitesse saab üle kanda enamik paberõpikute materjale. Parimal juhul hakkab iga päev kooli kaasavõetavate õpikute hulk kahanema, sest tahvelarvutid asendavad. Aga kuidas puutub siia iTunes U? Seal on Apple poolt loodud suurel hulgal kursuseid ja õppematerjale sisaldav õppekeskkond, mis samanimelise (iTunes U) rakenduse läbi on kasutatav Apple nutiseadmetes.

iTunes U rakenduse näol on meil olemas toimiv näide sellest, kui lihtsalt ja loogiliselt saab õppematerjale esitada digitaalses formaadis kaasaegsetes nutiseadmetes.

Loe edasi »

Nutitelefonid on leidnud oma koha igapäevakasutuses ja nutikad mobiilikasutajad oskavad sellist mitmekülgset abimeest vääriliselt hinnata. Lisaks puutetundlikule hea värviga ekraanile, wifile ja muudele lisavõimalustele, võluvad enamik nutitelefone kasutajaid suure hulga rakendustega. Neid rakendusi telefoni salvestades, saab iga kasutaja kohandada seadme just enesele sobivaks töö- ja vabaaja veetmise vahendiks.

Androidi ja Apple jaoks on rakendusi juba täna väga palju ja see arv suureneb iga päevaga. Viimase kahe näite puhul võime rääkida mitmesajast tuhandest rakendusest.

Selles kirjatükis ei pane ma nutitelefoni rakenduste pakkujaid edetabelisse mitte olemasolevate rakenduste arvu järgi. Selle asemel vaatan hoopis üle need võimalused, mis on meile antud nutitelefonidele mobiilirakenduste valmistamiseks ja nutitelefoni kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks. Näidiseks tegin Digitarga rakenduse!

Loe edasi »

Eelmisel korral kirjutasin sellest, kuidas saavad kontakte sünkroniseerida ja varundada Androidi mobiili omanikud. Nokia telefonidega on võimalus kasutada Nokia Ovi sünkroniseerimisteenust.

Ovi sünkroniseerimisrakendus on enamikel Nokiatel kohe telefonis olemas. Soovitan enne igasuguse sünkroniseerimise tegemist veenduda, et kõigist kontaktidest oleks olemas varukoopia arvutis või telefoni mälukaardil. Varukoopiat omades saad julgelt edasi tegutseda ja oled kaitstud igasuguste ootamatuste eest. Toon Nokia N8 varal näite, kuidas kasutada Nokia Ovi sünkroniseerimist.

Loe edasi »

Lisaks tavapärastele kontaktide varundamise võimalustele, millest kirjutasin hiljutises Digitarga artiklis (Kuidas kindlustada, et mobiili kontaktikirjed ära ei kaoks?), on võimalik liituda mitmete kontaktide hoidmist võimaldavate mugavate veebiteenustega.

Need lasevad sul kopeerida/sünkroniseerida kontaktid otse telefonist Sinu vastava veebikonto juurde. Toon näiteid kahest enim kasutatavast ja ära proovitud võimalustest. Selles postituses vaatame üle Androidi tarkvara kasutavate telefonide ja järgmises Nokia telefonide veebi varundamise võimalused. Nii selgub, millised on suuremad plussid ja miinused ning mis neid veebiteenuseid iseloomustab.

Loe edasi »

On ühtaegu loomulikuks ja harjumuspäraseks saanud, et mobiiltelefoni saab talletada paksu paberkaustiku jagu, ning paremal juhul isegi rohkem, kontaktikirjeid. Nimed ja numbrid on alati kaasas - vähemalt seni, kuni kõik töötab. Seekord kirjutan, kuidas kindlustada Sinu telefonis oleva info säilimine edaspidiseks?

Mis vahe on telefoni mälul ja SIM-kaardi mälul?
Kui SIM-kaardi (Subscriber Identity Module) mälu võib olla piiratud vanematel kaartidel 250 kontaktiga ja uuematel 500 kontaktiga, siis telefoni mälu võib mahutada kordades rohkem kontakte. Telefonis olevate kontaktide juurde saad salvestada muud olulist lisainfot nagu kontakti pildi, lauatelefoni, meiliaadressi ja muud seesugust.

Loe edasi »

Eelmises kirjatükis (Kuidas Google Earth`i abil 3D ehitisi joonistada?) tutvustasin Google Building Maker-iga lihtsamate ruumiliste mudelite tegemise võimalust. Seekord toon ühe vanema Eesti kivikiriku mudeli ehitamise najal näite Google SketchUp võimalustest.

Joonistatavaks kirikuks valisin ma Püha kiriku Saaremaal, mida hakati ehitama juba umbes 13. sajandi teisel poolel. Algselt oli põhiliseks ehitusmaterjaliks puit, kuid juba pea sajand hiljem algasid ümberehitustööd kivist kindluskirikuks. Tänasel päeval on Püha kirik endiselt kasutuses ja restaureemistöödega muutub iga aastaga järjest väärikamaks ja ilusamaks.

Loe edasi »

Erinevatest 3D rakendustest on Digitargas varemgi juttu tehtud. Sellest. Kuidas ise 3D hooneid ja lihtsamaid mudeleid käepäraste vahenditega teha, räägin kohe lähemalt.

Võiks ju arvata, et vaja läheb ülivõimsat arvutit, IT haridust ja profitööriistu. Muidugi tulevad need kõik kasuks, kuid ei ole siinkohal nii olulised. Piisava tahtmise korral on võimalik arvestatav tulemus saada tavalise koduarvutiga (artiklis kasutasin paari aastat vanust sülearvutit) ja iseõppimise ning katsetamise vaevaga.

Tutvustangi nüüd lühidalt olemasolevaid võimalusi. Artikli lõpu poole annan veel viiteid veebilehtedele, kus on olemas tutvustavad videod ja õppimismaterjale, mis mulle abiks olid.

Loe edasi »

Telefoni ostma minnes võid lisainfot uurides leida, et telefonis on kasutusel Symbian, Android, Bada või midagi muud, mis kõlab veelgi eksootilisemalt. Tegemist on erinevate telefoni operatsioonisüsteemidega (OS), millele on antud vastavad nimed. Nagu arvutitel kasutatakse näiteks Windows, Linux või Mac OS operatsioonisüsteeme, nii on ka paljudes nutitelefonides olemas erineval tarkvaral põhinevad ja just mobiilsete seadmete jaoks mõeldud operatsioonisüsteemid. Need tarkvarad hoolitsevad seadmete igapäevase toimimise eest ja neist sõltub, kuidas, mida ja mismoodi teha saad.

Milline on hea mobiilne OS?
•    Meeldejäävast nimest tähtsam on tarkvara probleemidevaba toimimine. Nii nagu tehnika ja tarkvaraga ikka, võib telefoni kasutadeski ette tulla vahel hangumisi ja muid tarkvaralisi tõrkeid. Pigem on need erandlikud juhtumid, mida hea mobiilse operatsioonisüsteemi tegijad on üritanud igati vältida.
•    Oluline on veel lisavõimaluste tugi, nagu Bluetooth,WiFi ja GPS. Kas need mobiiltelefonile füüsiliselt lisatakse, sõltub juba telefoni tootjast.

Loe edasi »

 Kui eelmises postituses kirjutasin sellest, kuidas mobiilis üldiselt interneti kasutada, siis seekord tutvustan lähemalt, milliseid võimalusi pakub mobiilne internet rakenduste allalaadimiseks ja kasutamiseks ning kuidas sellest kõigest vajadusel hoopis hoiduda.

Rakendused ja nende internetist alla tirimine 
Internetiga seotud tegevuste lihtsustamiseks on olemas erinevad rakendused mobiiltelefonidele. Mõni neist võib juba ostes menüüs olemas olla, samas kui teised saad ise tasuta või raha eest mobiili lisada. Sarnaselt arvutiga tuleb ka telefoni lisaprogramme tirides olema hoolas ja vaatama, et allalaetav tarkvarajupp oleks usaldusväärne.

Loe edasi »

 Eesti Internetikasutajate Liidu andmeil on Eestis 16-74-aastastest umbes 70% internetikasutajaid. Statistikas on välja toodud, et populaarseimad tegevused netis on: e-posti lugemine, internetipanga kasutamine, otsingumootorite kasutamine ja info otsimine.  Ilmselt on mobiiltelefoni kasutajaid Eestis veelgi rohkem. Enamik mobiiltelefone, mis tänasel päeval kasutuses, toetavad juba edukalt interneti kasutamist. Järgnevas kahes postituses keskendungi sellele, milliseid võimalusi ja piiranguid pakub internet mobiilis.

Mis vahe on mobiilsel internetil ja WiFil?
Mobiili saad ühendada internetti Sinu mobiilioperaatori poolt pakutava teenuse abil. Kui helistamiseks on vajalik aktiivne SIM-kaart, mobiiltelefon ja teenuspakkuja levi, siis mobiilse interneti jaoks vajad SIM-kaarti ja telefoni või modemit, mis toetaks andmeside teenust ja oleks teenuspakkuja levialas. Mobiilse interneti kiirustest ja erinevatest mõistetest on varasemalt juba kirjutanud Heigo.

Loe edasi »

Loe ka esimest postitust virtuaalreaalsuse kohta. Kas virtuaalmaailmas on võimalik loomutruult liikuda? Selleks on vaja arvutisse edasi anda piisavalt täpselt ja kiirelt liigutused, mida soovime teha. See on muidugi raske, kui saame soovitud liigutuste edasiandmiseks kasutada vaid klaviatuuri ja hiirt. Appi tulevad lisaseadmed, mis on selleks spetsiaalselt loodud.

“Ajuhiir”
Internetipoodides on müügil huvitav seade firmalt OCZ. Selleks on NIA mängukontroller ehk „ajuhiir“. Selle abil on võimalik anda arvutile eelnevalt määratud käsklusi kontsetreeritud ajutegevuse, silmapilgutamise ja näomiimika abil. Garantiid, et see iga kord õnnestub, ei ole, kuid seade on müügis ja saanud eri arvutiajakirjadelt rohkelt positiivset tagasisidet. Lisainfot mõtte jõul juhitava hiire kohta leiad siit.

Loe edasi »

Virtuaalsus on hiilinud tasapisi reaalsusesse ja seda sõna ja mõistet võib kohata päris tihti. Paljud dokumendid on juba digitaalsed. Meil on kasutusel e-riigi rakendused. Raha, mis on pangas pangakontol, on samuti virtuaalne kuni kasutame maksmiseks pangakaarti või teeme ülekandeid. Kuigi üht-teist virtuaalset on igapäevaelus olemas, peitub kolmemõõtmelistes arvutisimulaatsioonides suur hulk seni laiemalt kasutamata võimalusi.

Võimalik on see kõik tänu sellele, et arvutid ise on muutunud odavamaks ilusamaks väiksemaks ja võimsamaks. Arenenud on arvutitarkvara ja kasutusvõimalused. Igapäevakasutuses olevatest arvutitest on enamikel olemas piisavalt hea graafikakaart ja protsessor, et tuua meieni virtuaalsed 3D maailmad. See avab meile juba praegu ning lähemas tulevikus järjest rohkem uusi ja põnevaid võimalusi, mida avastada.

Loe edasi »

Veebilehe loomise esimeses postituses andsin esimesed põhisoovitused selle kohta, kust veebilehe loomisega pihta hakata. Seekord jätkan veel viie soovitusega.

6. Vali lihtne ja lühike domeeninimi
Lihtne teemakohane ja lühike domeeninimi jääb külastajatele paremini meelde. Väga pikka ja paljude punktide ning kaldkriipsudega kodulehe aadressi on ebamugav kasutada. Praegu kehtiva korra järgi saab Eestis .ee lõpulist domeeni taotleda vaid füüsilisest isikust ettevõtja või organisatsioon, mis asub eestis ja omab interneti püsiühendust. Domeenidele kehtivatest reeglitest saad lugeda siit. 

Loe edasi »

Igaüks, kes internetile juurdepääsu omab, saab luua endale isikliku kodulehe. Kuigi kodulehe loomisest on tänaseks juba päris palju kirjutatud, toon päris algajatele omalt poolt välja mõningad olulised nõuanded, mida kodulehe loomisel silmas pidada.

Koos internetiga avab meile tegelikult palju erinevaid võimalusi. Näiteks on meil võimalus otsida meid huvitavat infot internetis avalikuks tehtud kodulehtedelt läbi tasuta otsingumootorite. Veebilehe www.statbrain.com andmetel külastab Google`t iga päev umbes 118 miljonit inimest ja siinset suurimat otsingumootorit NETI üle 67000 külastaja. See on tegelikult päris suur infot otsivate inimeste hulk. Kui lood ise kodulehekülje, annad oma panuse interneti mitmekesisemaks ja huvitavamaks muutmisel.

Loe edasi »

Kord oli kindlasti ka sinu arvuti kõvakettal palju vaba mälu. Läheb aga natukene aega mööda ning tasapisi, kuid järjekindlalt hakkab vaba mälu maht päev päevalt kahanema. Nii jõuad peagi ebameeldiva üllatuseni, et enamik vaba kõvaketta mälu on ära kasutatud ja peaksid hakkama üle vaatama, mida vajalikku või mittevajalikku sinna kogunenud on. Kui hakkad ükshaaval kõiki kaustu ning faile läbi vaatama, siis võtab see palju aega ja on pigem tüütu kui meeldiv tegevus.

Kas saab kuidagi kergemini?
Muidugi saab kergemini! Päris pikka aega on olnud olemas tasuta allalaetav tarkvara nimega Windirstat (Windows Directory Statistics). Antud programmi kasutades saad päris kiiresti tervikliku ning loogiliselt esitatud visuaalse pildi sellest, mis sinu arvuti kõvakettal olemas on. Minu arvuti 160 GB suuruse kõvaketta läbiuurimiseks ei ole sellel programmil kulunud kunagi kauem kui 5 minutit. Ja see on just paras aeg, et köögis üks tass kuuma teed või kohvi valmistada, ning siis sellega koos arvuti juurde tagasi tulla.

Loe edasi »