Digitarga artiklitest on aastate jooksul nii mõnelgi korral läbi jooksnud sõna „privaatsus“ – termin, mida saadavad usaldamatuse, varjamise, kartuse ja kohati ka kuritegelikkuse toonid. Ometi pole me digitaliseeruva maailma kontekstis privaatsusest lähemalt rääkinud, kui seda on juba ammu teinud Hillar Põldmaa artiklis „Kas isikuandmeid varjata või kasutada?“. Võtan siin ette mitmeosalise artiklisarja, kus selgitan lähemalt, mis privaatsus on, mis on selle rikkumine ja kuidas vältida teabe soovimatut laialikandumist.

Privaatsus tähendab avaldamiseks soovimatuid andmeid
Privaatsuse mõiste tuleneb ladina keelest (privatus) ning ühest eestikeelset vastet on sellele peaaegu võimatu anda, kuna tegemist on pigem tunnetusliku kui faktilise mõistega. Macmillan English Dictionary ja Wikipedia abil võiks sõna „privaatne“ tõlgendada kui „muust eralduv; piiratud; vabadus teha asju ilma, et teised Sind jälgiksid või teaksid, mida Sa teed“.

Loe edasi »

Seekordses postituse jätkan artikli esimest osa, kus oli juttu vastupidava sülearvuti valimisest. Kui viimati olid teemaks hinged, ekraanid, ehitusmaterjalid ja väljaulatuvad osad, siis seekord käin üle rüperaali jahutuse, portide paigutuse ning disainieripärad. Ka nendes osades on vihjavaid detaile, mis võivad kätte näidata arvuti nõrku kohti.

Mida rohkem õhutusavasid, seda parem
Jahutus on sülearvutite üks olulisemaid tugisüsteeme. See viib arvuti korpusest välja soojuse, mis eraldub, kui masin töötab. Kui arvuti jahutus on kehv, aeglustub süsteemi töö. Lisaks võib liigne soojus kahjustada arvuti töötavate osade tervist, nõrgimaks lüliks on seejuures keskne andmekandja, ehk kõvaketas. Ülemäärane kuumus võib muu hulgas lõpetada ka protsessori või graafikakaardi töö.

Loe edasi »

Uue sülearvuti ostmisel räägitakse valimiskriteeriumitena sageli arvuti tehnilistest näitajatest. Protsessori võimsus, videokaardi tüüp, aku mahutavus ja palju muud tegurid on ostuotsuse tegemisel kriitilise tähtsusega. Paraku pole see aga kõik, mida laptopi valikul jälgida tuleks. Selles artiklis on juttu rüperaalide füüsilisest vastupidavusest ja ehituskvaliteedi kontrollimisest enne ostu. Eesmärgiks on seejuures ikka, et ostetud sülearvuti kestaks võimalikult kaua ja selle kasutamine oleks võimalikult mugav.

Ekraan püsigu kindlalt paigal
Üks sülearvutite nõrgemaid kohti on ekraan koos kogu konstruktsiooniga, mis seda paigal hoiab. Probleemsemateks kohtadeks on siin ekraani tagakülg ja hinged.

Loe edasi »

Kui arvuti muutub aeg-ajalt põhjendamatult aeglaseks ja end ootamatult ise välja lülitab või taaskäivitab, võib probleemiks olla just ülekuumenemine – seis, kus arvuti eraldab info töötlemisel rohkem soojust, kui jahutussüsteemid seda korpusest välja kanda jõuavad.

Väljalülitamine on seejuures kaitsemehhanism, mis aitab ära hoida arvutijuppide temperatuurikahjustusi. Teatud kriitilisest temperatuurist kõrgemale kerkides võib näiteks arvuti protsessor läbi põleda. Kahjustada võivad saada ka paljud teised jupid. Selles postituses ongi lähemalt juttu sellest, miks ülekuumenemine tekib, kuidas seda ära hoida ning kuidas kuumaprobleemi kõrvaldada.

Loe edasi »

Tänapäeval on sülearvutist saanud inimesele asendamatu mobiilne abivahend kogu eluks. Sellega saab töö koju kaasa võtta, reisides filme vaadata, kasvõi Soomaa rahvuspargis meili kontrollida ja palju muud. Kahjuks ei ole sülearvutid aga füüsiliselt igikestvad ning ka madalalt kukkumine võib näiteks kõvaketta koos kõikide andmetega mahakandmisele saata.

Selles postituses ongi lähemalt juttu sellest, kuidas sülearvutit turvaliselt kasutada, transportida ja hoiustada.

Transpordi turvalisus algab kotist
Ehkki arvutikotid pole enam pelgalt praktilised tarbeesemed, nagu kümmekond aastat tagasi, tuleb selle soetamise juures kindlasti pöörata tähelepanu ka arvuti füüsilisele turvalisusele.

Loe edasi »

Eelmises ühistranspordiloos rääkisin lühidalt Tallinna ja Tartu linnaliinide veebirakendustest ning ID-pileti ostust läbi veebi. Seekord võtan aga käsile ühistranspordi, mis ka väljaspool linna sõidab. Siia kuuluvad näiteks maakonnaliinid, linnadevaheline bussiühendus ning rongiliiklus.

Enam-vähem kõigil bussi- ja rongifirmadel on oma kodulehekülg, kust võib nende teenindatavaid liine lähemalt uurida. Iga firma kodulehe otsimine ja leidmine oleks aga tõeline piin reisijale, sestap on vähemalt bussifirmad oma sõiduplaanid internetis ühte kohta kokku kogunud – Bussireisid ehk www.bussireisid.ee.

Loe edasi »

Eestlaste valmistatud uudne ning tasuta kodulehtede haldamise portaal Edicy aitab igaühel ise suurema vaevata professionaalse kodulehe luua ning seejärel seda hallata. Teenuse kasutamiseks tuleb vaid Edicy’s registreeruda ning endale meelepärane lehe valmisdisain valida. Seejärel võib veebihaldaja töö alata, kusjuures see on nii lihtne, et vaja läheb minimaalset arvutioskust. Piisab, kui oskad Wordis dokumente koostada.

Seega mõnes mõttes on Edicy nagu õpilase töövihik – Edicy annab ette ruudustiku ning sinul tuleb teksti ning piltidega lüngad täita. Tulemuseks on aga funktsionaalne ning esteetiline veebileht, ilma teadmata, mis on HTML, PHP, Javascript või muu veebihalduse lahutamatu osa.

Loe edasi »

Tartu ja Tallinn pakuvad eesrindlike e-omavalitsustena mitmeid e-teenuseid, mis inimestele asjade korraldust selgitavad ning inforägastikus toime tulla aitavad. Seekord räägin lähemalt ühistranspordiga seotud e-teenustest.

Näiteks on mõlemal linnal oma reisiplaneerijad, mis aitavad inimestel leida parimaid viise ühistranspordi kasutamiseks. See tähendab, et sina ütled arvutile, kuhu sa minna tahad ning arvuti näitab, kuidas on kõige mõistlikum ühistranspordi abil sinna liikuda. Lisaks räägin ka ID-piletite ostmisest Internetist.

Loe edasi »

Nii alustaval, kui ka juba veidi kogenumal arvutikasutajal võtab kõikide tekstide trükkimine omajagu aega, kuna sõrmed ei ole looduspoolt trükkimiseks mõeldud. Ka klaviatuurilt tähtede ülesleidmine võib omajagu aega võtta. Arvutil kirjutamist saab aga hõlpsalt kiiremaks arendada.

Arvuti kui kirjutusmasina parimaks kasutamiseks on välja mõeldud pimekirja süsteem. See tähendab, et klaviatuuri on võimalik kasutada nii, et kirjutada võib sõna otseses mõttes pimesi. Erinevus iseõpitud trükkimisoskusest on aga, et läbimõeldud pimekirjas kasutatakse kõiki kümmet sõrme, enamik arvutikasutajaid aga ainult kolme-nelja.

Loe edasi »

Kui siiani olen Digitargas kirjutanud Linuxist, siis nüüd hakkan sammhaaval kirja panema ka leide Microsoft Windowsile loodud vabavarast. Seekord räägin kontoritarkvarast.

Arvutimüüjad pakuvad tavaliselt uute arvutitega kaasa tarkvara, näiteks operatsioonisüsteemi, viirusetõrjet jne. Kontoritarkvarast on kõige tavalisem pakkumine Microsoft Office, mille programmid Word, Excel ja PowerPoint on enamikule arvutikasutajatest tuttavad ja igapäevasemalt kasutuses.

Microsoft Office’i ostmine nõuab lisaraha, hinnad algavad tuhandest kroonist. Selle raha võib aga investeerida mujale, kui laadida Internetist alla tarkvarapakett OpenOffice.org.

Loe edasi »

Eelmistes postitustes rääkisin, mida Linux endast üldse kujutab ja mis on enamlevinud Ubuntu Linux. Seekord panen kirja, millele tuleks mõelda enne, kui arvutisse Linuxit installeerida. Need mõtted ei ole kohustuslikud, kuid nende järgimine teeb uue elektroonilise mänguplatsi avastamise sujuvamaks ning vähem keerukaks.

Kõigepealt tee failidest koopia
Iga operatsioonisüsteemi paigaldamisel võib midagi valesti minna. Isegi asjatundja võib kogemata valet nuppu vajutada või vajalikke nippe häguselt mäletada. Pärast ebaõnnestunud klahvivajutust võib kõvakettal peituv info kustuda.

Loe edasi »

 Eelmises loos arutlesin, miks Linuxi väljalasked on väärilised alternatiivid Windowsile. Seekord on veidi lähemalt juttu Ubuntu Linuxist.

Lihtsuse ja kasutajasõbralikkuse pärast soovitavad kogenumad linuxikasutajad algajatele sageli just Ubuntut.

Operatsioonisüsteemis kõik olulisemad programmid olemas
Kui käivitada äsja installeeritud operatsioonisüsteem, on see juba täiesti töövalmis ning lisaprogramme ilmtingimata vaja ei ole – olemas on veebilehitseja (Firefox), meiliklient (Evolution), kontoritarkvara (OpenOffice), pilditöötlusprogramm (GIMP), internetisuhtluse programm (Pidgin, mis oskab suhelda MSN-i, Google’i jt võrkudes), meediamängijad jpm.

Loe edasi »

Enamik meist on harjunud igapäevaseid arvutitegemisi Windowsis toimetama, aga ainult vähesed on lähemalt tutvunud selle konkurendi Linuxiga. Kuigi viimast leiab ainult kolmes kuni viies protsendis maailma arvutitest, on tegu täiesti arvestatava tarkvaraga.

Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid – nende kaudu saad sa vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt võib seda võtta kui arvuti töölauda. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev.

Loe edasi »